Kolmandik eestlastest olid enne viiruspandeemiat tervislikumad

Vähenenud liikumisharjumused on loonud olukorra, kus Eesti lastest üle 33% on ülekaalulised. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Novembris läbiviidud uuringust selgub, et 31 protsendi eestlaste hinnangul harrastasid nad enne COVID-19 viiruspandeemiat tervislikumaid eluviise ja olid aktiivsemad, samas on viirus pannud inimesi rohkem enda tervisliku heaolu peale mõtlema.

Põhilised negatiivselt mõjutatud valdkonnad, mida uuringus osalejad enda tervise juures välja tõid olid magamine ja toitumine. 41 protsenti vastanutest leidis, et nende praegune toitumine ja magamisharjumused mõjutavad nende tervist ja tuju negatiivselt. Sama suur osa vastanutest tõi välja, et nad magavad vähem kui seitse tundi ööpäevas ja 43 protsenti vastas, et nad tunnevad, et ei toitu tervislikult.

„Kuigi uuringust selgus inimeste tervise ja COVID-19 pandeemiaga seotud negatiivseid aspekte, siis tuleb tõdeda, et mitte kõigi eestlaste puhul pole olukord pandeemia ajal kehvemaks läinud. Näiteks viitas 45 protsenti vastajatest, et viiruspandeemia on pannud neid oma tervise peale rohkem mõtlema ja selle eest hoolitsema. Üheks võimaluseks selle juures toodi välja näiteks nutikella kasutamine, mis aitab inimest treeninguteks motiveerida ja aktiivsusel silma peal hoida,“ sõnas Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.