T, 29.11.2022

Püha Barbara päeva eel võtavad demineerijad oma aasta kokku

Järva Teataja
Püha Barbara päeva eel võtavad demineerijad oma aasta kokku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lõhkekehad võivad olla erineva suuruse ja kujuga.
Lõhkekehad võivad olla erineva suuruse ja kujuga. Foto: LIIS TREIMANN /Postimees Grupp

Püha Barbara on kaitsepühak kõikidele, kelle eluohtlik töö on seotud plahvatustega. Alates XII sajandist peetakse pühaku mälestuspäeva 4. detsembril – demineerijad mälestavad meie seast lahkunud kolleege, võtavad kokku oma tegevusi ning seavad tulevikuplaane.

Tänavuse novembri lõpu seisuga on demineerimiskeskuse allüksustel olnud kokku 1 520 väljakutset. „Veel praegu leitakse Eesti territooriumilt sõjaaegset lahingumoona. Kaeve- või põllutööd, aga ka looduslikud varingud, võivad päevavalgele tuua ohtlikke esemeid,“ selgitab Päästeameti Demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi. Lahingumoona väljakutseid on käesoleval aastal olnud 1108, mille käigus on leitud ja hävitatud 6750 lõhkekeha. See on leidude rikkuse poolest teine tulemus alates 1992. aastast. Lisaks sellele on hävitatud 137724 padrunit ja 3945 sütikut. Kõige enam on hävitatud lõhkekehi Ida-Viru maakonnas (4983), Saare maakonnas (656), Harju maakonnas (317) ja Tartu maakonnas (295).

Kõige suurema kaalu või kaliibriga leiud on välja tulnud Pärnu maakonnast Kihnu vallast, kus meresaarte linnustiku riikliku seire käigus leiti kaks Vene päritoluga 250-kilogrammist lennukipommi, ja Saare maakonnast Saaremaa vallast, kus veest leiti Saksa päritoluga 250-kilogrammine lennukipomm. Veealuseid demineerimistöid on teostatud ka Karujärves, Tehumardi rannas ja Pärnu jões. Suure lahingumoona kogusega väljakutseid on tänavu olnud kümme. Suured leiud on välja tulnud Ida-Viru maakonnast, Tartu maakonnast ja Saare maakonnast. „Koguseliselt kõige suurem leid tuli välja Ida-Virumaa metsast. Sündmuskoha kontrollimisel leidsid demineerijad kokku 294 miinipildujamiini, 118 käsigranaati, 116 sütikut, 3 mürsku ja 2 miini,“ nendib Mesi.

Lõhkematerjali plahvatustele on reageeritud kolmel korral, millest kahel korral on saanud inimene vigastada. Esimene juhtum leidis aset Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kus vigastada sai täisealine meesterahvas. Teine juhtum leidis aset Harju maakonnas Tallinna linnas, kus vigastada sai täisealine naisterahvas. „Kui eelneval kolmel aastal on lõhkematerjali plahvatusega kaasnenud üks hukkunu aasta kohta, siis sellel aastal oleme ennetustöö ja partnerasutuste hea töö tulemusena suutnud hoida selle numbri nulli peal,“ kinnitab Mesi.

„Pommiähvardusi on meil olnud sellel aastal 21, millest 14 korral on reageeritud Harju maakonda, kolmel korral Tartu maakonda, kahel korral Ida-Viru maakonda, ühel korral Lääne-Viru maakonda ja ühel korral Jõgeva maakonda. Pommiähvarduse tegemine on kriminaalkorras karistatav. Sageli algselt naljana tehtud ähvardus on süütegu ning reeglina kõik ähvardajad tabatakse, “ sõnab demineerimiskeskuse juhataja. CBRN (keemiline, bioloogiline, kiirgus- ja tuumakaitse) väljakutsetele on reageeritud 20 korral, millest ühel korral oli tegemist COVID-19 saasteärastuse läbiviimisega. Improviseeritud lõhkeseadeldise väljakutsele reageeriti ühel korral, pommikahtlusi oli kokku 74. Pommitehnilise kontrolle ehk ennetavaid VIP kontrolle võimaliku plahvatusohu tuvastamiseks või läbiotsimisi koostöös partnerasutustega, milles osalesid demineerijad, oli 40. Võrreldes eelnevate aastatega on see arv pandeemiapiirangute tõttu vähenenud.

Demineerimiskeskus tuletab meelde, et lõhkekeha leidmisel ei tohi seda puutuda ega kuhugi viia. Leiust tuleb teatada hädaabinumbril 112. Kasulik on leiu asukoht märgistada ning jätta see meelde. Peale teavitust hädaabinumbrile 112 ei pea jääma demineerijaid ootama. Helistamise käigus küsitakse teie kontaktandmed ning vajadusel täpsustatakse leiu asukoht hiljem üle.

Märksõnad
Tagasi üles