/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2021/12/03/14239100t1h2e1d.jpg)
- Võrkpall õpetab elus nii mõndagi
- Unistada tasub alati suurelt
- Toetusest tähtamaks peavad noored märkamist
Neljapäeva õhtul andis Järvamaa kogukonnafond Paide E-Piima spordihallis Peet Raigi nimelise noore võrkpalluri stipendiumi kahele võrkpallurile, Anete Kõivule ja Karl Jakobsonile, kes on harrastanud spordiala aastaid ja teinud läbi märgatava arengu.
Anete Kõiv (17) märkis, et selline tunnustus tuli talle üllatusena. «Olen kogu oma lapsepõlve võrkpalli mänginud ega kujutagi end midagi muud tegemas. Ma pole üheski teises trennis kunagi käinud,» lausus ta.
Võrkpalli juurde sattus Kõiv sõbranna kaudu. «Tema tahtis võrkpallitrenni minna ja ma läksin lihtsalt seltsiks kaasa. Meil oli juba üks klassiõde ka seal ees mängimas,» meenutas ta.
/nginx/o/2021/12/03/14239782t1he81e.jpg)
Nagu selliste lugude puhul tavaliselt juhtub, siis sõbranna lõi peagi võrkpallile käega, kuid Anete Kõiv jäi alale truuks.
Võrkpall on talle õpetanud, et tulemuste nimel tuleb tööd teha ja vaeva näha. «Treeningutel käimine on andnud mulle kohusetunnet, distsipliini ja oskust teistega arvestada,» sõnas ta.
Kõivu ütlust mööda on võrkpall tehniliselt keeruline mäng, milles omandatud oskused jäävad külge terveks eluks. «See on nagu jalgrattasõit, et kui korra selgeks saad, siis ära enam ei unusta,» selgitas ta. «Ma loodan, et jään mängima veel pikkadeks aastateks ükskõik, kuhu ma ka satun. Kõrgeid sportlikke eesmärke ma endale seadnud pole, kuid kindlasti kasutan ära iga sel alal edasiviiva võimaluse, mis elus ette tuleb.»
/nginx/o/2021/12/03/14239101t1h489c.jpg)
Kõiv ütles, et on tunnustuse üle väga õnnelik. «Üksi poleks ma kindlasti nii kaugele jõudnud. Olen tänulik treener Piret Reinfeldile, kes on mind õpetanud ja tagant utsitanud, oma trennikaaslastele, kes on muutnud treeningud toredaks ja meeleolukaks koosolemiseks, ning oma perele, kes on mind alati sporditegemisel toetanud,» lausus ta.
Karl Jakobson (19) seisis põhikooli lõpetades valiku ees, kas jätkata ujumise või võrkpalliga. «Olin mõlemat aastaid harrastanud, kuid siis tundus mõistlik pühenduda ühele alale. Valisin võrkpalli. Miks, ei tea isegi. Ju see siis tundus põnevam ja mängulisem,» lausus ta.
Kui algul oli Jakobson sidemängija, siis nüüd on ta diagonaalründaja. «See positsioon meeldib mulle rohkem. Mulle meeldib kõrgele hüpata ja pall maha lüüa. Olen oma keha selleks palju treeninud. Kui varem sai minu kontole mängudes kanda ehk mõne punkti, siis nüüd olen toonud võistkonnale mänguga juba ka 15 punkti,» selgitas ta.
/nginx/o/2021/12/03/14239785t1h2821.jpg)
Heitlik koroonaaeg spordis pole Jakobsonil mööda külge maha jooksnud. Kui koos ei saanud käia, hakkas ta üksinda oma füüsist treenima ja on selle ajaga teinud läbi märgatava arengu.
On parandanud hüppevõimet, saanud jõulisemaks ja kiiremaks. «Tean nüüd väga hästi, et ilma endaga tööd tegemata ei saavuta midagi,» lisas ta.
Võrkpall on kujunenud Jakobsonile rohkemaks kui hobi. «Olen võtnud endale kõrged eesmärgid, mille poole püüelda. Kui kooli lõpetan, tahan jõuda mängima mõnda Eesti kõrgliiga klubisse. Sealt edasi unistan Eesti koondisest ja sealtkaudu juba ka kuhugi piiri taha mängima pääsemisest,» ütles ta.
Tunnustuse üle oli Karl Jakobsonil hea meel. «Ega Järvamaal ole noormeestest võrkpallureid kuigi palju. Osa neist on stipendiumi juba pälvinud, ju siis nüüd jõudis kord minuni,» sõnas ta.
Nii Anete Kõiv kui ka Karl Jakobson alustasid oma võrkpalluriteed treener Piret Reinfeldi käe all. Reinfeld ütles, et mõlemad noored on talle silma jäänud sihikindluse ja tugeva tahtejõuga. «Karl lausa vihastas omal ajal, kui võita ei õnnestunud. Ta mängib kirega,» lausus ta. «Aga ka Anete põrutab võistkonnakaaslastele, kui asjad kipuvad käest minema, ja kutsub nad korrale.»
Reinfeldi hinnangul on mõlemad võrkpallurina läbi teinud suure arengu ja neid võib teistele eeskujuks seada.
Kõiv mängib sel hooajal neidude U20 võistkonnas ja teeb põhikoosseisus kaasa Paide võrkpalliklubi naiskonnas, kes mängib rahvaliiga esimeses tugevusastmes.
Jakobson mängib Eesti esiliigas IMSport Järvamaa meeskonnas, treenides nüüd juba mitu aastat Ilma Mõttuse käe all.
Järvamaa kogukonnafondi juhatuse liige Valev Väljaots ütles, et noore võrkpalluri stipendiume andis fond välja kaheksandat korda. Stipendiumi suurus on 250 eurot, mida noored saavad kasutada enda sportlikuks arendamiseks või spordivarustuse soetamiseks. Järvamaa noorte võrkpallurite arenguks on annetused oodatud SA Järvamaa Kogukonnafond arvelduskontole EE642200221023628002, selgitusse märkida «Noor võrkpallur».
TEAVE
Tänavust stipendiumide väljaandmist toetasid
Kulle Raig, Enn Sõmer, Edith Tänavots, Anne Põder, Virve Punapart, Asta Väljaots, Marju Kärner, Elen Haamer, Valeri Ivanov, Kermo Toobal, Kert Toobal ja Andres Toobal.