T, 4.10.2022
Kaka reetis Aravete pangaautomaadi raharöövlid
Raharööv: Suure-Jaani ebaõnnestumine pöördus Järvamaal suureks palgapäevaks
Selline vaatepilt avanes pärast Aravete sularahaautomaadi õhkulaskmist: igal pool vedeles raha lademetes. Foto: Foto kohtutoimikust
Kuido Saarpuu
Kaka reetis Aravete pangaautomaadi raharöövlid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
  • Mehed jätsid sündmuspaigale mitmeid jälgi
  • Samamoodi proovivad raha saada kratid üle Euroopa
  • Eestis sai karistus kantud, mis edasi?

Räägin teile ühe (muinas)jutu. Tõsielulise. Tänapäevase. Sellise, mille kangelased saavad korraga küll palju raha, kuid õnnelikku elu see neile ei too. Loo, kus peategelased pannakse lõpuks vangi, kuigi seiklus ju iseenesest algas hästi…

Panna Aravetel pangaautomaat gaasiga plahvatama, varastada üle 40 000 euro ja kaduda. Politseinikud kahtlustasid juba alguses, et see oli professionaalsete kriminaalide töö, kelle kodukoht on Eestist kaugel.

Olgu need plahvatuskoha lähedale maha jäänud väljaheide või tagasisõiduteel liiga suure kiirusega liikluspolitseinikele vahelejäämine – siiski jätsid asjaosalised oma vaat et filmilikul rüüsteretkel maha nii palju asitõendeid, et moldovlased tehti kindlaks, kuulutati tagaotsitavaks, tabati juba eelmisel aastal Ukrainas, anti pool aastat hiljem Eestile välja ja mõisteti tänavu augustis kohtus ka vangi.

Saame esmalt loo osalistega tuttavaks ja laseme neil rääkida.

Mitu käiku Eestisse

Jevgheni Savvovich Iusiumbeli on praegu 34aastane. Ta on kolme väikelapse isa.

Evgheni Savvovich Iusiumbeli
Evgheni Savvovich Iusiumbeli Foto: Foto kohtutoimikust

Muid andmeid keeldub mees enda kohta ütlemast, kuid edasise uurimise käigus tulevad need nii ehk naa välja. Iusiumbeli elab Moldovas Kopšaki külas. Tal on keskharidus. Ta on abielus.

Oma sissetulekute allikaks ütleb ta olevat töö ehitusel ja autojuhiameti. Räägib suvilatest, korteritest ja majadest. Ühtegi kindlat firmat oma tööandjana ta ei nimeta.

Iusiumbeli saab aru, et teda kahtlustatakse milleski koletuslikus, kuid keeldub ütlusi andmast ja ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast.

Ütleb, et Eestis pole ta ühtegi pangaautomaati õhkinud ega sealt ka raha varastanud.

Kohtus lausub Iusiumbeli, et tahab olla vaba. Ei taha olla Eestis, vaid kodus Moldovas perekonna juures.

Järgmisel korral, 10. juuni ülekuulamisel on ta juba jutukam: «2018. aasta jaanuaris ostsime koos ühe bulgaarlasega sõiduauto Audi. Mõni aeg hiljem sõitsime mina, Anatoli Axacali ja bulgaarlane kolmekesi Eestisse, kus lootsime autojuhtidena tööd leida.»

Teel olles ostsid mehed endale kaasa väikese ballooni gaasi, et selle abil süüa valmistada. Samuti osteti voolikuid ja juhtmeid ning elektrišokker.

Pikk jutt lühidalt: kõiges, mis järgnes, oli süüdi selles loos tundmatuks jääv bulgaarlane.

Et mehed Eestis töö leidmiseks vajalike inimestega ühendust ei saanud, pakkus bulgaarlane välja sularahaautomaadist raha varastamise.

«Bulgaarlane juhatas meid Suure-Jaani* ja õpetas, kuidas automaati gaasi lasta ja see plahvatama panna,» tunnistab Iusiumbeli. «Plahvatust ei järgnenud. Küll oli hoones sees näha suitsu. Korjasime oma asjad kokku, istusime autosse ja sõitsime Eestist minema. Rumeenias vahetasime Audi Mazda vastu ja sõitsime koju Moldovasse.»

Mõni aeg hiljem helistab bulgaarlane Evgheni Iusiumbeli ütlust mööda talle uuesti ja selgitab, et kui nad tahavad tööd, siis tuleks neil jälle Eestisse sõita.

Meie kaupluse müügisaal plahvatuse järel
Meie kaupluse müügisaal plahvatuse järel Foto: Foto kohtutoimikust

Mehed sõidavadki. Seekord kahekesi, Evgheni ja Anatoli. Madza 6ga. «Sõitsime navigaatori abil bulgaarlaselt saadud asukohta (Aravetele – toim). Olime juba Anatoliga valmis selle sularahaautomaadi õhku laskma, aga millegipärast me seda ei teinud,» meenutab ta. «Ei teagi, miks, aga ei teinud. Sõitsime tagasi Moldovasse.»

Samal maikuisel retkel jääb Iusiumbeli tagasiteel kiiruseületusega Pärnumaa politseinikele vahele.

Paar päeva hiljem vuravad mehed uuesti Eesti poole. Rumeenias vahetavad nad Mazda Volkswageni vastu. Automaadi õhkulaskmiseks tarvilikud asjad tõstavad nad ühest masinast teise, järgneb pikk sõit ja ühel maikuu pärastlõunal jõudavadki mehed jälle Aravetele.

Ostavad kohalikust kauplusest endale süüa, kuid auto juurde tagasi läinud, avaneb halb üllatus. «Selgus, et auto vasakpoolne ukseklaas oli puruks ja keegi oli varastanud randmekoti, kus sees oli raha ja mobiiltelefon. Autost olid kadunud ka GPS-seade,» tunnistab ta. «Tahtsime pöörduda politseisse, aga kohalikud elanikud selgitasid, et nädalavahetusel on politseijaoskond suletud. Sõitsime asulast välja, kuid et raha ei olnud, aga koju oli vaja saada, siis otsustasime sularahaautomaadi õhku lasta ja sealt raha varastada.»

Iusiumbeli lisab, et nad ootasid, kuni pimedaks läheb, ja sõitsid kaupluse juurde. «Auto parkisime kaupluse taha. Panime pähe suusamütsid, kleepisime kinni valvekaamerad ja lasime pangaautomaadi gaasiga õhku,» ütleb ta.

Bulgaarlane jääb salapäraseks

Seda, kes gaasi plahvatama pani ehk elektrišokkeril nuppu vajutas ja automaadi õhku lasi, Evgheni Iusiumbeli ei mäletavat. «Seejärel ronis Anatoli purunenud akna kaudu hoonesse ja andis mulle sularahaautomaadist võetud raha lahtiselt kätte,» selgitab ta. «Panin raha oma taskutesse, seejärel ronis Anatoli aknast välja, jooksime autosse ja sõitsime otse Rumeeniasse. Seal vahetasime taaskord autosid, edasi sõitsime Moldovasse ja alles seal lugesime raha üle.»

Anatoli Axacal
Anatoli Axacal Foto: Foto kohtutoimikust

Ka selle loo teine võtmeisik, Anatoli Axacal, võib esineda oma endiste perekonnanimede Terzi või Acabici all, on Moldova kodakondsusega.

Vanus 34 aastat. Abielus, kolme lapse isa. Haridust neli klassi, elukoht Korteni külas. Ametlikult ei tööta, küll teeb juhutöid.

Anatoli Axacalil, nagu ka Iusiumbelil polnud Eestiga mingisugust sidet. Küll on ta kahtlustatav 2015. aasta 4. veebruaril Bulgaarias toime pandud sularahaautomaadi lõhkumises ja rahavarguses. Samuti on Axacal seal siseriiklikult tagaotsitav, kusjuures tema arvatavad kaasosalised olid toona samuti Moldova kodanikud.

Ka tema annab uurijatele ütlusi, kus muinasjutulisi elemente on oluliselt vähem.

Anatoli Axacal tunnistab, et 2018. aastal kevadel sõitsid nad Eestisse mitte tööle, vaid just plaaniga varastada mõnest sularahaautomaadist raha. «Et oskame pangaautomaate avada ainult neid lõhates, siis otsime tee pealt vajalikud asjad kaasa,» selgitab ta. «Sõitsime sama eesmärgiga ringi ka Lätis, aga et see maa mulle ei meeldinud, siis otsustasime tulla Eestisse.»

Pooljuhuslikult avastavad nad ühest väikeasulast (Suure-Jaani – toim) sularahaautomaadi, püüavad seda lõhata, kuid see ei õnnestu.

«Plahvatust ei järgnenud, kuid läbi sularaha väljastusluugi hakkas tulema suitsu. Me jooksime oma eemal seisva auto juurde ja sõitsime samal juba ööl Eestist minema,» selgitab ta. «Gaasiballooni koos elektrijuhtmega viskasin autost välja, kuid ma ei oska öelda, kas see juhtus Eestis või juba väljaspool teel koju.»

Ka Axacal ei maini salapärase bulgaarlase nime, kuid ütleb, et too oli küll nendega kaasas, kuid ei teinud midagi kurja.

Anatoli Axacal jätkab: «2018. aasta mais otsustasime taaskord Eestisse sõita. Seekord vaatasime internetist välja Aravete sularahaautomaadi. Seekord olime tõesti kahekesi. Käisime Aravetel ja tahtsime kaupluse välisseinas olevat sularahaautomaati õhku lasta, aga kuna mul jäi elektrišokker maha, siis me seda teha ei saanud ja sõitsime Moldovasse tagasi.»

Loomulikult ei saanud plahvatuses kahjustada ainult pangaautomaat. Kaupluse müügisaali sisemus oli otse kui maavärina üle elanud, põrandaid katsid ukse- ja aknaklaaside purunemisest tekkinud killud, laest alla kukkunud kipsplaaditükid, riiulitelt maha paiskunud toidu- ja joogikraam.
Loomulikult ei saanud plahvatuses kahjustada ainult pangaautomaat. Kaupluse müügisaali sisemus oli otse kui maavärina üle elanud, põrandaid katsid ukse- ja aknaklaaside purunemisest tekkinud killud, laest alla kukkunud kipsplaaditükid, riiulitelt maha paiskunud toidu- ja joogikraam. Foto: Foto kohtutoimikust

Mõni päeva hiljem sõidavad mehed uuesti Eestisse ja siis juba otse Aravetele. Axacal väidab taas, et nad olid kahekesi, mitte kolmekesi, nagu kahtlustuses on kirjas. «Jõudsime Aravetele öösel. Panime pähe suusamaskid ja läksime kaupluse peaukse juurde. Seal kleepisin valvekaamerad kinni ning Evgheni seisis samal ajal kaupluse ees ja valvas,» ütleb ta.

Sel korral on mehed targemad ja Suures-Jaanis tehtud vigu korrata ei soovi. Seega leiab plahvatuse eel automaati lastud gaasi kinnihoidjana kasutust kaltsutükk.

Järgnebki plahvatus. «Ronisin läbi akna kauplusse, läksin sularahaautomaadi juurde, mille seifis olnud karpidest korjasin raha välja. Pärast seda jooksime auto juurde ja sõitsime Eestist minema. Rumeenias vahetasime autod ära ja Moldovasse sõitsime juba Mazda 6ga. Samamoodi vahetasime autosid ka siis, kui Eestisse sõitsime,» selgitab ta.

Faktid või muinasjutt

Kui kahe mehe lood kokku panna, siis koorub sealt välja viimaste aastakümnete üks jultunumaid kuritegusid, mis on Kesk-Eestis Järvamaal toime pandud.

Nüüd toetume faktidele.

On 16. mai. Aasta on 2018. Kell on saanud 1.45.

Aravete alevikus Piibe maantee 16 asuva Meie kaupluse esiseinas asuv Swedbanki sularahaautomaat lendab õhku.

Mõni tund pärast plahvatust olid kurjategijad juba Eestist lahkunud. Kriminalistidel alles hakkas sündmuspaigas suurem töö pihta.
Mõni tund pärast plahvatust olid kurjategijad juba Eestist lahkunud. Kriminalistidel alles hakkas sündmuspaigas suurem töö pihta. Foto: Dmitri Kotjuh

Klaasist vabanenud akna kaudu sisenevad kaks kurjategijat kauplusse ja varastavad purustatud sularahaautomaadist raha. Kahjusumma on esialgu teadmata.

Loetud minutitega jõuavad päästjad kohale, kuid ühtegi rahavarast enam sündmuspaigal näha ei ole.

NUMBRID

102 505

eurot oli ründe hetkel Aravete sularahaautomaadis. Viimati täideti automaati 12. mail, see on paar päeva enne rünnakut.

41 420

eurot õnnetus kurjategijatel pangaautomaadist varastada.

10 460

eurot tekitasid kurjategijad sularahaautomaadi hävitamisega rahalist kahju. Sellele lisandub sisustuse ja kauba rikkumisega tekitatud kahju 12 506 eurot.

Peale varastatud raha ja tsiviilhagide tuleb maksta ka menetluskulud, mis ulatuvad mõlema puhul 8000 euroni.

183

eurot ehk ühe väikseima nõude jõudsid kurjategijad hüvitada kohtuistungite ajal.

Plahvatus on olnud sedavõrd võimas, et poeesiselt parkimisplatsilt ja kaugemaltki leiavad kriminalistid hulgaliselt pangaautomaadi detaile, küll plastikust, küll metallist, kõik deformeerunud, rebitud servadega, auklikud.

Maas on ka raha. 52 viieeurost ja kuus 20eurost rahatähte, kui täpne olla. Ühtlasi jäävad kohapeal tegutsevatele uurijatele kohe silma kinniteibitud valve­kaamerad. Kaamerad asuvad maast 2,62 meetri kõrgusel ja viiakse koos teiste asitõenditega kohtukriminalistika laboritesse.

Maas lebavad rahatähed. Pangaautomaadi plahvatama pannud mehed võtsid raha kaasa vaid rahakarpidest. Need kupüürid, mis paiskusid kaupluse siseruumi või õue, neid ei huvitanud, üle 100 000 automaadis olnud eurost varastasid nad üle 40 000 euro.
Maas lebavad rahatähed. Pangaautomaadi plahvatama pannud mehed võtsid raha kaasa vaid rahakarpidest. Need kupüürid, mis paiskusid kaupluse siseruumi või õue, neid ei huvitanud, üle 100 000 automaadis olnud eurost varastasid nad üle 40 000 euro. Foto: Dmitri Kotjuh

Sularahaautomaadi sisekülgedelt leiavad uurijad puutejälgi, millelt võtavad DNA-proove. Rahaväljastusava kohal tuleb tahmapulbriga töödeldes nähtavale jäljefragment, mis talletatakse želatiinkilele.

Kohalikud inimesed annavad tunnistusi

Vaatlus jätkub sularahaautomaadi tagaosa juures. Sularahaseifi uks on korpuse küljest lahti rebenenud ja lebab põrandal. Automaadi ümber on lademetes 5-, 10-, 20- ja 50-euroseid kupüüre.

Loomulikult ei ole kahjustada saanud ainult pangaautomaat. Kaupluse müügisaali sisemus on otse kui maavärina üle elanud. Põrandaid katavad ukse- ja aknaklaaside purunemisest tekkinud killud, laest alla kukkunud kipsplaaditükid, riiulitelt maha paiskunud toidu- ja joogikraam.

DNA-proovide võtmised jätkuvad, kuid otsinguala on suurem. Kaupluse tagant muruplatsilt leiavad uurijad kollase märkmepaberi, mööda haljasala Mäe tänava poole liikudes avastavad 50eurose kupüüri ning murult määrdunud tualettpaberi ja kellegi väljaheited.

Kaupluse tagant muruplatsilt leiavad uurijad kollase märkmepaberi, mööda haljasala Mäe tänava poole liikudes avastavad 50eurose kupüüri ning murult määrdunud tualettpaberi ja kellegi väljaheited (pildil). See «keegi» osutus hiljem Evgheni Savvovich Iusiumbeliks.
Kaupluse tagant muruplatsilt leiavad uurijad kollase märkmepaberi, mööda haljasala Mäe tänava poole liikudes avastavad 50eurose kupüüri ning murult määrdunud tualettpaberi ja kellegi väljaheited (pildil). See «keegi» osutus hiljem Evgheni Savvovich Iusiumbeliks. Foto: Foto kohtutoimikust

Sauna tänaval on suitsetatud, kaks leitud suitsukoni võetakse kaasa.

Loo lahendusse kaasatakse ka kohalikud elanikud.

Tunnistajate ütlustest selgub, et kõva kärgatus ja sellele järgnenud poe valvesignalisatsiooni üürgamine ajas neist nii mõnegi üles.

Kes nägi kaht meest kaupluse akendest välja hüppamas ja samas majas asuva lillepoe nurga taha jooksmas. Kes nägi tumedat värvi ilma tuledeta minema kihutavat sõiduautot.

Paar kuud hiljem, 2018. aasta 26. juulil, teevad politseinikud kriminaalasja menetlusest vahekokkuvõtte ning pakuvad välja, et kuriteo toimepanekuga võib seotud olla Evgheni Iusiumbeli.

Eestis viibis too ju vähemalt 8.–10. maini, kusjuures oma Moldova numbrimärgiga Mazda 6ga jäi Iusiumbeli Tallinna–Pärnu maanteel liikluspolitseinikele kiiruseületusega vahele. Tallinna poolt tuleva auto kiiruseks mõõtsid politseinikud 10. mai öösel kell 4.08 159 kilomeetrit tunnis.

Hiljem meenutavad mundrikandjad, et tumedates rõivastes mees polnud väga jutukas, kuid küsimustele siiski vastas. Vene keeles. Kui politseinikud andsid teada, et arutu kihutamise eest võib ka arestimajja sattuda, muutus seni vaikne mees närviliseks.

Iusiumbelit keegi kinni siiski ei pannud, ta saab kohapeal kiirmenetlusena 800 eurot trahvi, politseinikud loevad talle sõnad peale ja lasevad seejärel minna.

Kild killu haaval areneb lugu Eesti politseiuurijate töölaual. Nad analüüsivad sündmuskohalt kogutud tõendeid, kusjuures väljaheitest võetud proovist leiavad Iusiumbeli DNAd, kuulavad üle tunnistajaid, vaatavad turvakaamerate salvestisi, uurivad lähemaid ja kaugemaid piiriületusi ning mis peamine – teevad teiste riikide õiguskaitseorganitega koostööd ja vahetavad teavet.

Teine kahtlustatav on Anatoli Axacal.

KOMMENTAAR

Kalle Laasberg

Swedbanki turvajuht

Esimesed gaasirünnakud sularahaautomaatide vastu pandi toime juba üle kümne aasta tagasi, kuid ulatuslikumad rünnakud hakkasid toimuma viis-kuus aastat tagasi Euroopas (Holland, Itaalia).

Lähtuvalt sellest hakkasid sularahaautomaate valmistavad tehased täiendama ka turvameetmeid eelnimetatud rünnakute vastu. Enamik pankasid Euroopas, sealhulgas Swedbank võttis ja ka võtavad kasutusele täiendavaid meetmeid gaasirünnakute vastu. Et see on laialt levinud moodus operandiga, siis lisaks piiriüles­tele grupeeringutele on ette tulnud ka kohalikke kriminaale, kes ebaõnnestunult on eespool nimetatud rünnakuid katsetanud.

Gaasirünnakute vastu ei ole kahjuks ühest täielikult toimivat lahendust, vaid turvalisus tagatakse kompleksmeetmetega, mida enamik sula­rahaautomaatide omanikke rakendavad.

Eelmisel aastal üritati Eestis sularahaautomaate gaasiga avada kahel korral. Mõlemad üritused ebaõnnestusid, enamik kurjategijaid on ka tabatud ja veedavad aega kinnipidamis­asutustes.

Mis puudutab teist, 2020. aasta rünnakut Aravete sularahaautomaadile, siis kurjategija(d) üritas(id) seifi avada mehhaaniliselt, mis tal/neil ebaõnnestus.

Kahjud mõistetakse välja selle tekitajalt. Et automaadid on kindlustatud, siis esialgu kompenseerib selle kahju pangale kindlustusfirma, välja arvatud panga omavastutuse määr.

Leho Lugna

SEB administratsiooni divisjoni juht

Kogu SEB pangaautomaatide võrgustikku on möödunud paari aasta jooksul uuendatud, et muuta nende kasutus klientidele veelgi mugavamaks ja turvalisemaks.

Uutel masinatel on mitu turvauuendust, millest peamine on niinimetatud tindikaitse. Tindikaitse on automaatne kaitsesüsteem, mis aktiveerub pangaautomaadi vastu suunatud rünnaku puhul ja muudab automaadis oleva raha kasutuskõlbmatuks.

Tarmo Värat

Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht

Iga kuriteo puhul, mille toimepanijad ei ole kohe teada, püstitatakse versioone ja kontrollitakse isikute võimalikku seotust toimepandud kuriteoga.

Ka teatud gruppide või isikute välistamine on töö, mis viib lähemale õigete inimeste tabami­sele. Nii tehti ka selle asja puhul tööd korraga mitme versiooniga.

Juhtumi tõendamise puhul võib öelda, et oma osa oli siin nii ekspertiisidel, tõendite analüüsil kui ka rahvusvahelisel koostööl, mis kõik koos andsid tulemuse, mille tagajärjel võtsid politseinikud mehed kinni.

Oma teo motiivi üritasid mehed peita raske majandusliku olukorra, pere ja laste taha. Tegemist oli meestega, kes olid juba varem korduvalt samasuguseid kuritegusid toime pannud eri riikides. Nad olid endale sularahaautomaadi hingeelu täielikult selgeks teinud ja teadsid täpselt, mida teha.

Ekspertarvamuse järgi purunes Swedbanki sularahaautomaat mahulise plahvatuse tagajärjel. Sellele viitavad iseloomulikud purustused ja rebendid objektidel ning automaadi raha­seifi seinte deformeerumine väljapoole ja metallukse eraldumine.

Juba enne meeste tabamist on pakutud välja, et sularaha väljastamise avasse lasti gaasiballooniga ühendatud voolikust gaasi, gaaside segu süüdati, käis plahvatus ja tekkis ligipääs sularahaautomaadi sisule. Plahvatuse purustusjõudu võis võrrelda 50–200 grammi trotüüli omaga.

Tunnistajate kirjeldatud tumedat värvi sõiduauto osutub Rumeenia numbrimärgiga Volkswagen Passatiks.

Piirikaamerate pilt näitab, et vähem kui kolm tundi pärast sularahaautomaadi plahvatust kell 4.28 olid mehed Eestist läinud. Ikla piiripunkti kaudu Lätti.

2019. aasta 18. juulil kuulutatakse Iusiumbeli rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, kuid tema asukohast ei ole kellelgi veel aimu.

2020. aasta 7. novembril annab Interpol teada, et Iusiumbeli on Ukrainas Tabaky piiripunktis kinni peetud.

Kaks päeva hiljem, 9. novembril jääb sealsamas võimudele vahele ka Anatoli Axacal.

Aravete pangaautomaati on rünnatud korduvalt

Eelmise aasta detsembri keskel oli Aravete Meie kaupluse töö hommikupoolikul häiritud, sest müüjad avastasid, et poes on käinud pikanäpumehed.

RR Lektust omava Meie kaupluseketi haldusjuht Ülo Mäetamm ütles toona Järva Teatajale, et pahalased käisid kahjuks tõesti Aravete kaupluses, kuid nad ei lase ennast sellest väga häirida. «Tegime poe esimesel võimalusel lahti ja oleme lahti ka igal järgneval päeval,» lausus ta.

Kauplus tuli Mäetamme selgitusel sulgeda üksnes politseitoimingute ajaks.

Kuigi esialgsest infost võis jääda mulje, et sissetungija(te) eesmärk oli kauplus ja selle tühjendamine, siis toimetusele teadaolevalt oli rünnaku üks teravik suunatud ka Swedbanki sularahaautomaadi poole. Väidetavalt jõudsid kurjategijad robustse rünnakuga automaadi tagaseinani, nii-öelda eraldi turvaruumi, kusjuures automaadi väliskest sai vigastusi, kuid sularahani nad ei jõudnud.

Swedbanki turvajuht Kalle Laasberg ütles siis, et see oli sissemurdmiskatse panga sularahaautomaati. «Kurjategija(d) kahjustasid ka meie masinat, aga raha kätte ei saanud,» lausus ta. «Masina katkised detailid vahetati välja.» (JT)

Järva-Jaanis on pangaautomaati lõhutud kolm korda

Aravete juhtum pole Järvamaal esimene kord, mil sularahaautomaadid on varastele silma jäänud. Ainuüksi Järva-Jaanis on automaatidest püütud raha varastada kolm korda.

2010. aasta novembri lõpus sai häirekeskus teate, et Järva-Jaanis põleb SEB sularahaautomaat. A&O kaupluses oleval automaadil oli põlenud nii poes asuv osa kui ka väljas asuv ekraan.

Sularahaautomaadi uks, kust raha sisse pannakse, oli lahti. Vargad jäid tühjade kätega.

1999. aasta 30. septembril lõhkusid vargad Järva-Jaanis ära toonase Kaie söökla liharuumi akna, kust pääses sööklaruumi. Edasi oli lõhutud veel neli puitust, et pääseda Ühispanga sularahaautomaadini.

Ketaslõikuriga suutsid kurjategijad automaadi tagumisest seinast pisikese raudplaadi välja lõigata, kuid rohkemaks ei jätkunud aega või polnud tööriistad küllalt head.

Sama aasta mais 22 aastat tagasi üritasid kurikaelad sama pangaautomaati tühjendada. Rahani nad ei jõudnud, küll suutsid rikkuda automaadi ust sedavõrd, et see tuli välja vahetada. (JT)

Mehed antakse vahistamismääruse alusel tänavu mais Eestile välja. Sündmuste seniteadmata asjaolud tehakse kindlaks ja suve lõpuks sõlmib prokuratuur kokkuleppe, millega mehed tunnistasid ennast süüdi kahe sularahaautomaadi õhkimises ja nõustusid selle eest vastu võtma ühe aasta ja ühe kuu pikkuse vangistuse.

Kohtupidamine Aravetel pangaautomaadi õhku lasknud ja suure summa raha varastanud meeste üle käis küll Paide kohtumajas, kuid videosilla vahendusel.
Kohtupidamine Aravetel pangaautomaadi õhku lasknud ja suure summa raha varastanud meeste üle käis küll Paide kohtumajas, kuid videosilla vahendusel. Foto: Dmitri Kotjuh

See tähendas möödunud aasta novembrist vahi all viibinud kurjategijatele, et vabadusse pääsevad nad sel kuul. Samuti said mõlemad kümneaastase riiki sissesõidu keelu.

Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Lusti ütles, et Axacal ja Iusiumbeli kannavad karistust Tallinna vanglas, kusjuures Axacalil sai vangistus läbi 9. ja Iusiumbelil 7. detsembril. «Mõlema mehe suhtes on Harju maakohus kohaldatud loovutusvahistust ja pärast vabanemist nad vahistatakse,» selgitas ta ning lisas, et Iusiumbeli on Harju maakohtu määruse edasi kaevanud.

Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane täpsustas, et mehed antakse üle Slovakkiale, sest sealt on taotletud nende loovutamist.

AJATELG

4. veebruar 2015

Bulgaarias lõhutakse sularahaautomaat ja sealt varastatakse raha. Üks kahtlustatav on Anatoli Axacal.

jaanuar 2018

Anatoli Axacal, Evgheni Iusiumbeli ja kohtueelses menetluses tuvastamata isik ostavad sõiduauto Audi ja teevad ettevalmistusi Eestisse tulekuks.

2. märts 2018

Kurjategijad ületavad autoga Rumeenia-Ungari riigipiiri ja liiguvad Eesti poole.

5. märts 2018 kell 2.07

Axacal, Iusiumbeli ja kohtueelses menetluses tuvastamata isik püüavad lõhata SEB sularahaautomaati Viljandimaal Suure-Jaanis. Katse kukub läbi, automaat ei lenda õhku ja läheb hoopis põlema ning raha nad kätte ei saa.

6. märts 2018 kell 3.41

Kurjategijad lahkuvad Eestist Lilli piiripunkti kaudu Lätti. Auto on ikka Audi A6.

7. märts 2018

Kurjategijad ületavad autoga Ungari-Rumeenia riigipiiri. Koju tagasi.

Uued ettevalmistused taaskord Eestisse tulekuks.

8. mai 2018 kell 1.28

Moldova numbrimärgiga Mazda 6 siseneb Ikla piiripunkti kaudu Eestisse.

10. mai 2018 kell 4.08

Evgheni Savvovich Iusiumbeli jääb sama autoga Tallinna–Pärnu maanteel liikluspolitseinikele kiiruseületusega vahele. Tallinnast tulnud auto kiiruseks mõõtsid politseinikud 159 km/h.

Eelluurel Aravetel olid mehed paar päeva.

12. mai 2018

Aravete pangaautomaati täidetakse viimast korda sularahaga.

13. mai 2018

Kurjategijad ületavad autoga Rumeenia-Ungari riigipiiri suunaga Eestisse.

15. mai 2008

Aravete poe juures olevad turvakaamerad kaetakse kinni ja seejärel vabastatakse. Samuti on valvekaamera pildil näha suusamaskis isikut.

16. mai 2018 kell 1.45

Aravete alevikus aadressil Piibe maantee 16 asuva Meie kaupluse esiseinas asuv Swedbanki sularahaautomaat lendab õhku.

16. mai 2018 kell 1.58

Tunnistaja näeb kauplusest välja hüppamas kaht inimest. Seejärel jooksevad nad kauplusega samas majas oleva lillepoe nurga taha ja kaovad silmist.

16. mai 2018 kell 2 paiku

Tunnistaja politseile antud videopildil on näha sündmuspaiga lähedal liikumas sõiduautot.

16. mai 2018 kell 4.28

Kurjategijad ületavad riigipiiri ja sõidavad Ikla piiripunkti kaudu Lätti. Auto on Volkswagen Passat.

16. mai 2018 kell 13.41

Swedbank annab teada, et Aravete pangaautomaadis oli ligi 100 000 eurot.

17. mai 2018 kell 7.44

Postimees teavitab, et Aravete sularahaautomaadi plahvatuse uurijaile terendab võimalikest stsenaariumitest halvim: Eestis on asunud tegutsema sellisele kuriteoliigile spetsialiseerunud jõuk, kellele Aravete oli pärast mitut luhtunud katset esimene õnnestumine.

17. mai 2018

Kurjategijad ületavad autoga Ungari-Rumeenia riigipiiri. Koju tagasi.

Kurjategijad jõuavad Moldovasse, raha on käes ja elu ilus.

26. juuli 2018

Eesti uurijad on mitu kuud teinud tõsist tööd ja saavad anda teada vahetulemustest. Nad pakuvad välja, et kuriteo toimepanekuga võib olla seotud Evgheni Iusiumbeli.

18. juuli 2019

Iusiumbeli kuulutatakse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, kuid tema asukohast pole kellelgi veel aimu. Kuu varem on tagaotsitavaks kuulutatud ka tema kambajõmm.

15. september 2019

Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe annab teada, et töö kurjategijate leidmiseks jätkub. «Aravete sularahaautomaadi varguse katses kahtlustatavad mehed on teada ja nad on kuulutatud tagaotsitavaks. On alust arvata, et nad ei ole Eestisse naasnud,» ütleb ta.

7. november 2020 kell 19.45

Interpol teatab, et Evgheni Iusiumbeli on Ukrainas Tabaky piiripunktis kinni võetud.

9. november 2020 kell 22.20

Sealsamas jääb võimudele vahele ka Anatoli Axacal.

19. detsember 2020

Aravete Meie kaupluse töö on hommikupoolikul häiritud, sest müüjad avastavad, et poes on käinud vargad. Tegelikult oli see sissemurdmiskatse panga sularahaautomaadile. Sel korral vargad rahani ei jõudnud.

Jaanuar 2021

Eesti Ekspress vahendab uurijate sõnu, et Axacal ja Iusiumbel on vahepeal tuuritanud Euroopas ringi ja kahtluse järgi jõudnud Slovakkiasse, kus nad olla samuti pangaautomaati õhku lasta proovinud.

Kurhategijad istuvad Ukraina kinnipidamisasutuses, kuni tänavu kevadel antakse nad kohtupidamiseks Eestile välja.

29. mai 2021 kell 15

Axacal kohtub Pärnus eriasjade uurijaga.

30. mai 2021 kell 14

Iusiumbeli viiakse eriasjade uurija juurde ülekuulamisele. Suurt ta ei räägi.

Sama kordub 10. juunil kell 15.30, siis on ta juba jutukam.

Suvi 2021

Anatoli Axacal ja Evgheni Savvovich Iusiumbeli üle peetakse kohut.

24. august 2021

Paide kohtumajas kinnitatakse Anatoli Axacal ja Evgheni Savvovich Iusiumbeli ning prokuratuuri sõlmitud kokkulepe, millega mõlemad tunnistavad ennast süüdi kahe sularahaautomaadi õhkimises ja nõustuvad selle eest vastu võtma ühe aasta ja ühe kuu pikkuse vangistuse.

7. detsember 2021

Evgheni Savvovich Iusiumbeli vangistus on Tallinna vanglas kantud.

9. detsember 2021

Anatoli Axacali vangistus on Tallinna vanglas kantud.

Märksõnad
Tagasi üles