10. detsembril 1991. aastal toimunud asutamiskoosolekul loodi firma „Tartu Maraton“. Asutajaliikmetena on protokolli märgitud: Madis Lepajõe, Vello Kivi, Arvo Kütt, Alar Arukuusk, Aarne Kivistik, Riho Järvelainen, Agnes Sirkel, Rein Lellep, Erik Müts, Vahur Kalmre, Rein Kamarik. Asutamiskoosolekult puudusid: Servi Täll, Ene Kutsar, Valdur Born, Vello Tamm.
Klubile valiti konsensuslikult 7-liikmeline juhatus ja sinna kuulusid: Rein Kamarik, Vahur Kalmre, Madis Lepajõe, Alar Arukuusk, Aarne Kivistik, Rein Lellep ja Vello Kivi.
Klubi Tartu Maratoni asutajaliige ja endine juht Alar Arukuusk meenutab, et klubi loodi peamiselt riigikorra vahetuse tõttu. „Nõukogude Liidu ajal korraldati maratoni partei ja valitsuse kaasabil, aga koos Eesti iseseisvumisega saime aru, et tuleb luua eraldi asutus,“ ütles ta.
Klubi esimene direktor oli Vello Kivi, kes pani kokku meeskkonna ja leidis rahalised vahendid. „Mina tulin 1993. aastal pärast Vello Kivi lahkumist. 1992. aastal oli olukord maratonis keeruline, Tartu Maraton jäi ära, väga palju korralduslikku dokumentatsiooni polnud, Nõukogude ajal toiminud süsteemid enam ei töötanud. Seetõttu alustasin 1993. aastal maratoni üles ehitamist sisuliselt nullist,“ nendib Arukuusk.
Tartu linna ettevõtteregistris on Klubi Tartu Maraton alates 24. märtsist 1992. Klubi eesmärgiks seati Tartu Suusamaratonide ja teiste rahvaspordiürituste korraldamine, majandamine ja selleks vajaliku korraldajameeskonna moodustamine.
Käesoleva aastani on klubi korraldada olnud kuus rahvaspordiüritust: Tartu Maraton, Tartu Maastikumaraton, Tartu Rattaralli, Tartu Rattamaraton, Tartu Rulluisumaraton ja Tartu Linnamaraton. Lisaks on eliitratturite profituur Tour of Estonia, uuest aastast alates lisandub ka Ladies Tour of Estonia. Aastaringselt toimuvad erinevad lastele ja noortele suunatud spordiüritused, sh oktoobri alguses korraldatav Friday Night Run.