Esimene lend biogaasijaama operaatoreid lõpetas õpingud

Järvamaa kutsehariduskeskuses jõudis kutsetunnistuseni biogaasijaama operaatorite esimene lend. Foto: Facebook: Järvamaa Kutsehariduskeskus

• Tegemist on tulevikuerialaga
• Biogaasijaama operaatorit teenivad üle Eesti keskmise küündivat töötasu

Eelmisel kolmapäeval sai Järvamaa kutsehariduskeskuses kutsetunnistuse esimene lend biogaasijaama operaatoreid. Direktor Rein Oselin ütles, et lennus oli 12 õppurit, kellest 11 olid mehed ja üks naine. Need olid täiskasvanud inimesed, kellest enamik oli enne õppima astumist mõnes biogaasijaamas tööl.

Oselini selgitusel on biogaasijaama operaatori eriala puhul tegemist töökohapõhise õppega. See tähendab, et 80 protsenti ajast õpitakse ettevõttes ja 20 protsenti ajast koolis kohapeal.

Koolipingis omandatud teadmised olid Oselini ütlust mööda pigem teoreetilised. Samuti korrati üle ohutusmeetmed alustades elektri- ja gaasiohutusest ning lõpetades keskkonnaohutusega. Oselini hinnangul said õppurid kindlasti uusi teadmisi juurde.

Eriliseks teeb ettevõtmise asjaolu, et selline eriala jõudis Eesti kutsekooli esimest korda. «Ka meie saame anda oma väikese panuse sellesse, et kliima ei soojeneks,» märkis Oselin.

Järvamaa kutsehariduskeskus tahab edaspidigi Oselini ütlust mööda biogaasijaama operaatorite koolitamist jätkata ja praeguse plaani järgi avab eriala uuesti ülejärgmisel aastal. «Meile sobiks, kui Eestisse ehitataks biogaasijaamu juurde, sest mida rohkem sektor areneb, seda rohkem saame meie koolitada,» lausus ta.

Oselin lisas, et kõige esimese kutsetunnistuse sai kätte oma maakonna mees, kes töötab Aravete biogaasijaamas. Järvamaalt oli õppureid veel Oisust, peale selle oli huvilisi Tartumaalt ja mujalt Eestist.

Oselin usub, et biogaasijaama operaatoreid on välja õpetatud ka mujal maailmas, aga temale teadaolevalt näiteks naaberriigis Lätis seda tehtud pole.

«Me võime selle valdkonna töötajaid sertifitseerida üle Euroopa,» sõnas ta. Oselin vihjas, et edaspidi on kavas teha koostööd Eesti maaülikooliga.

Eesti biogaasi assotsiatsiooni juhatuse liige Henry Uljas oli üks neist, kes oli Järvamaa kutsehariduskeskuses biogaasijaama operaatori eriala loomise juures ja ka õpetaja.

Uljas märkis, et kuna biogaasijaamu lisandub lähiajal Eestisse veel, on eriala järele suur vajadus. Õpe ühtlustab töötajate oskusi ja vähendab ettevõtete vajadust töötajaid ise nii palju koolitada.

Biogaasijaama operaatoril läheb Uljase selgitusel vaja nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi. Teoreetilisi teadmisi on tarvis näiteks selle kohta, milliste materjalidega biogaasijaam töötab ja millised ohud sellega kaasnevad. Samuti on kasulik teada põhitöövõtteid ja infot alternatiivsete tehnoloogiate kohta.

Uljase ütlust mööda vastutab operaator kogu biogaasi tootmise eest. Tema ülesanne on jälgida, et tehnoloogia töötaks, reageerida häiretele ja tagada ohutus, samuti korraldada tehnika hooldust. «Ta teeb kõik selleks, et tehas töötaks edukalt,» sõnas ta.

Et biogaasijaama operaatori ülesanded ei klassifitseeru kindlasti lihttööna, on ka palk vastav. Uljas vihjas, et sel alal töötajad teenivad valdavalt üle Eesti keskmise. Statistikaameti andmetel oli septembris Eesti keskmine brutopalk 1563 eurot.

Uljas lisas, et biogaasijaama operaatoril tuleb vahel tööl käia ka nädalavahetuseti ja öösiti, mis muudab ameti kindlasti keerulisemaks ja stressirikkamaks.

Enamik biogaasijaama operaatoreid on mehed. Uljase teada pole naisi sellesse ametisse kandideerinud. Samas on töö kindlasti ka naistele jõukohane ja nad on sellesse ametisse oodatud.

Tänavuste lõpetajate kohta jagus Uljasel üksnes kiidusõnu. Ta sõnas, et täiskasvanud õppijad ongi enamasti motiveeritumad. Kuigi õppurite seas oli neidki, kes on seda ametit pidanud juba ligi kümme aastat, said uusi teadmisi juurde nemadki.

Uljas usub, et biogaasijaama operaatori erialal on tulevikku. Ta märkis, et biogaasijaamade toormeks on miski, millele teised väga ei pretendeeri. Biojäätmed lähevad väetisena põllule või teine variant ongi kasutada neid biogaasijaamas. «Neid jäätmeid tuleb käidelda selleks, et põllumajandus seal kõrval muutuks rohelisemaks,» selgitas ta. «Teadupärast on meil praegu rohepööre käimas, nii et igal juhul tuleb fossiilsete kütuste osa tunduvalt vähendada.»