2022. aasta toob taas kord kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse

Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Püsirohumaade säilitamine on Eestis üha süvenev probleem, mistõttu tuleb 2022. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks – seda juba neljandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks teavitatakse Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust, mille arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

2021. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 6,65%. Sellest tulenevalt peavad 2022. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama ligikaudu 330 põllumajandustootjat, kelle kasutuses on viimasel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2022. aastal tagasi rajamisele 2749 hektarit püsirohumaid.

Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2022. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning neil pole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017., 2019. kui ka 2021. aastal.