Kantar Emor: Ühises jõululauas saab perega kokku 64% eestimaalastest

Järva Teataja
Copy
Traditional and typical Christmas Danish decoration made of paper woven heart or julehjerte with Danish flags on Christmas green pine tree
Traditional and typical Christmas Danish decoration made of paper woven heart or julehjerte with Danish flags on Christmas green pine tree Foto: shutterstock.com

Kantar Emori tänavusest jõulu-uuringust selgub, et 64 protsenti eestimaalastest saab jõulupühadel kokku oma perega ühisel jõulusöömingul ning 15 protsendil käib lastel külas ka jõuluvana.

Võrreldes 2018. aastaga siin olulisi muutusi pole, mistõttu võib järeldada, et viimased kaks aastat maailma painanud koroonapandeemia pole takistanud peredel jõulude ajal kokku saamast. Teistest enam peavad perekeskseid jõulusööminguid maapiirkondades elavad eestimaalased. Rahvuste lõikes on pere ühine jõulueine populaarsem enam eestlaste seas kui muu rahvuse esindajate hulgas (vastavalt 73% vs. 44%).

Jõulupühade ajal kirikusse seab sammud vaid kümnendik eestimaalastest. Kirikuskäijate osakaal on kõige suurem maa-asulate elanike ning eakate hulgas.

7 protsenti eestimaalastest ei tähista üldse jõule.

Oma kodu ehtimine pühadeks on üsna levinud: pea pooled asetavad akendele või aknalauale kaunistusi ning ligi neljandik paneb jõulukaunistusi ka aeda maja ümber. Aia kaunistamine on rohkem levinud maa-asulate elanike hulgas – 40 protsenti tõi välja, et kaunistab jõulupühadeks ka aia või majaümbruse.

Endiselt toovad eestimaalased pühadeks tuppa pigem loodusliku jõulupuu (43%) kui kunstkuuse (29%). Jõulupuu eelistustes torkab silma aga oluline erinevus eestlaste ja muu rahvusest eestimaalaste vahel – kui 52 protsenti eestlastest eelistab looduslikku jõulupuud, siis 50 protsendil mitte-eestlastest särab toas kunstmaterjalist jõulupuu.

Veidi enam kui pooled eestimaalased teevad ka jõulukingitusi ning veidi enam kui kolmandik tunnistab, neil käivad päkapikud sussi sisse head-paremat poetamas.

Seejuures päkapikkudesse usuvad lapsed Eesti elanike hinnangul enamasti koolieani – 35 protsendi arvates 6.-7. eluaastani ning 22 protsenti arvab, et 4.-5. eluaastani. Kümnendik Eesti 15-84-aastastest elanikest arvab ka, et lapsed usuvad päkapikkudesse 11-aastaselt ja vanemas easki.

Mis puudutab eestimaalaste kingieelistusi, siis kolme enim rõõmu pakkuva kingitusena toodi välja reisi, raha ja mõnda elamust (kino, teater, kontsert jms). Ka siin lähevad rahvuse lõikes eelistused veidi lahku: kui eestlased eelistavad enim jõulukingituseks mõnda elamust, siis muust rahvusest elanikud teeks kõige rõõmsamaks kingitus reisi näol. Ka naised loodavad jõulupakist leida enim reisi, mehed aga hoopis raha.

Mõned erisused ilmnevad ka vanusegrupiti: 15-24-aastased sooviks kingipakist enim leida raha, eakaid rõõmustaks kõige enam mõni huvitav raamat. Teised vanusegrupid hindavad enim kingituseks saada reisi. Nutitelefon ja nutividinad kingieelistuste hulgas pole kuigi menukad, seda ka kõige nooremas vanuserühmas.

Kingitus, mida Eesti elanikud jõulupaki seest kõige vähem eelistaks leida, on alkohoolsed joogid, mida tõi välja ligi kolmandik vastajaist. Selles osas kattuvad nii eestlaste kui ka muu rahvuse esindajate eelistused, samuti kõikide vanusegruppide arvamused.

Tänavuses jõulu-uuringus osales 1348 Eesti elanikku vanuses 15-84 eluaastat.

Märksõnad

Tagasi üles