Jõulusoovid tasub kaardiga teele saata

Maailma esimese trükitud jõulupostkaardi (fotol) tellis 175 aastat tagasi inglise ettevõtja, leiutaja ja ühiskonnategelane Sir Henry Cole. Et jõulukaarte leiab paljude kujunduste, kujude ja suurustega, on see kollektsionääride lemmikasi. Mõnelt oksjonilt võib leida väga kõrge hinnaga kaarte. Üks maailma esimesi jõulukaarte müüdi 22 250 naelaga. Foto: Wikipedia

Käsitsi kirjutatud jõulu- ja uusaastakaarte ei saada tänapäeval kahjuks enam selline menu, nagu see oli mõnikümmend aastat tagasi. Pühade eel on kaupluste stendid täis imearmsaid kaarte ja valik võtab silme eest kirjuks. Paraku on kaarte, ümbrikke ja marke varuda ning pühadesoovi oma käega kaardile kirjutada noorema põlvkonna meelest mingi kummaline ajast ja arust komme. On ju ühismeedia platvormil sõpradele-tuttavatele vestlusaknas häid pühi soovimisest küll. Kel rohkem aega käes, see toksib telefoni SMSigi.

Päris kaardil on aga eriline hing ja soojus sees, seda ei trumpa üle ükski nutirakendusega saadetud lakooniline pühadesoov. Maailmas tähistatakse igasuguseid päevi. Jah, ka jõulukaardi päeva – iga aasta 9. detsembril.

Esimene jõulukaart ei osutunud edulooks

Jõulukaartide saatmise komme on levinud kogu maailmas, ent ometi pole see tava teab mis pikk – vähem kui 200 aastat.

Kui valentinipäeva kaarte saadeti Inglismaal juba XVIII sajandi keskel, siis jõulukaarte müüdi esimest korda kauplustes 1843. aastal Londonis. Maailma esimese jõulukaardi joonistas inglise kunstnik John Horsley oma sõbra Sir Henry Cole’i palvel. Viimane on Inglismaa ajaloos tuntud kunstide metseen, Victoria ja Alberti muuseumi esimene juht.

1843. aasta detsembri lõpus leidis Sir Cole, et tal pole aega oma sõpradele käsitsi kirjutatud jõulutervitusi saata, ja palus Hors­leyl joonistada trükitud kaardi. Kunstnik täitis sõbra soovi, kujutades oma kaardi keskel pidutsevat perekonda ja külgedel paari heategevusüritust. Kaardil oli igihaljas tervitus: «A Merry «Christmas and A Happy New Year».

Maailma esimest jõulukaarti trükiti tuhat tükki ka müügiks ja selle maksis šillingi. Paar eksemplari on säilinud tänini.

Maailma esimesel jõulukaardil polnud erilist menu, kuid värvitrükitehnika arenedes muutusid poolepennised kaardid 20-30 aastaga väga populaarseks. Juba 1880. aastal soovitas Briti postiamet elanikel panna jõulukaardid teele aegsasti.