Heategijaid jõuluajal jagub

• Hea tehakse nii linnatänavatel kui haiglates
• Pangad ja poed löövad kaasa
• JCI Jõulupuu on laienenud üle Järvamaa

Kuigi suurematest kohalikele inimestele mõeldud heategevuskampaaniatest jääb Järvamaa tihtilugu eemale, siis jõulueelne aeg toob sellesse suundumusse murrangu.

Detsember kulgeb paljudele inimestele ringi sagides, kuid heategijate päevad pole toimekad ainult isiklike argitoimetuste tõttu ja pühade ajal oma pere heaolule pühendudes. Paljudel juhtudel nad annetavad, ostavad ja meisterdavad kinke, jagavad maiustusi just ühiskonna vähekindlustatud osale mõeldes.

Jõulupuu jõuab kõigisse omavalitsustesse

Üle-eestilise ettevõtlike noorte koja (JCI) heategevusprojekt Jõulupuu tuli sel aastal juba 14. korda. Järvamaal on koda koos sotsiaaltöötajatega puudustkannatavatele lastele jõulukinkide või kinkideks raha kogumise üritusega laienenud kõigisse omavalitsustesse.

JCI Jõulupuu Järvamaa koordinaator Egle Kruusement ütles, et maakonnas on omal ajal Soomest Eestisse jõudnud heategevusprojekt kuuendat aastat ning kinkide hulk ulatub 329ni. «Meil sai asi alguse 2016. aastal Paides, mil nimekirjas oli 30 last. Keegi ei jäänud kingita,» meenutas ta. «Türi ja Järva vald lisandusid 2019. aastal.»

2020. aastal täitis ettevõtlike noorte koda Järvamaal 97 kingisoovi ja aasta varem oli kingi­saajaid 72. 2016. ja 2017. aastal tehti Paide linna lastele 30 ja 2018. aastal 40 kingitust.

Selle aasta lõpp tähendab teise koroona-aasta läbi saamist. Kruusemendi ütlust mööda pole inimest, kelle elu oleks maailma laastav pandeemia parandanud, seega kehtivad ka tänavu kingisaajatele piirarvud: igast omavalitsusest 20 last.

JCI Jõulupuu Järvamaa koordinaator Egle Kruusement (paremal) andis selle nädala alguses üle Paide linna lastele mõeldud kingitused. Pakke võtsid vastu Paide linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitse spetsialistid Anne Kesküla (vasakul) ja Jaanika Künnapuu. Foto: Dmitri Kotjuh

Kuu keskpaigaks olid kõik lapsed endale heategija leidnud, veel käisid viimased ostutuurid, pakkimised, kusjuures võrreldes eelmise aastaga oli rohkem just kingitegijaid kui rahaannetajaid.

«Me ju ei tea, millistesse peredesse kingitused lähevad, samuti ei arutle me kellegi kingisoovi üle, meie ainus eesmärk on, et needsamad lihtsad jõulusoovid, olgu see mänguasi, kombinesoon või tekike, saaksid täidetud,» ütles Kruusement.

Heategijate abi ootavad nii paarikuised beebid kui ka kohe-kohe täiskasvanuks saavad noored. Seega on soovid väga erinevad beebiasjadest keerulisemate nutiviguriteni. «Sinna vahele mahuvad veel kaisuloomad, rõivad, lauamängud,» lausus ta. «Tänavu sooviti näiteks ühele kahekuusele beebile voodipesukomplekti ja hooldusvahendeid.»

Tihtilugu on kingisoovid jäänud umbmääraseks, mis tähendab, et kingitegijal tuleb tööle panna kogu oma loovus.

Mida muud ongi teha, kui jõuludeks soovitakse karvast ja puldiga liigutatavat olevust. Tulebki leidlik olla!

Egle Kruusement on kõik need aastad olnud valmis projektis kaasa lööma, sest jõulud on maagiline aeg ja ta usub siiralt, et heategu tuleb heategijale ringiga tagasi. «Mina panustan heategevusse ka seetõttu, et mul on see võimalik. Need on ju paarkümmend eurot väärt kingisoovid, mida tahavad meie enda Järva­maa inimesed,» ütles ta. «Plusspoolel on seegi, et pärast järjekordset kingimaratoni on mul lastekaupadest jälle väga hea ülevaade.» Kuu keskpaigaks olid Järvamaa laste kingitused suures osas pakitud ja paar päeva enne jõule omavalitsuste sotsiaaltöötajale üle antud.

Mootorratturid teevad kommijagamisringe

Viimastel aastatel on tsiklimehed korraldanud jõulueelset heategevuslikku kommijagamis­tuuri. Lumehangedele ja libedusele vaatamata on nähtud mootorratastel punaste kuubedega tegelasi, kes lahkelt maiustusi jagavad. Eelmisel aastal ajasid nad Järvamaa tuuriks välja kümmekond mootorratast, neist pooled külgvankriga ja pooled soolotsiklid. Mootorratturitele lisandusid ka nende sõbrad. Alem­poisi motoklubi liikmete kõrval olid teedel veel klubi Road Beast tsiklimehed, kes jagasid Türil, Türi-Allikul ja Paides laiali oma 300 kingipakki. Suurem kommikott läks Järvamaa haigla lasteosakonda.

Motoklubi Alempois MC president Martin Kruus meenutas, et sellise ettevõtmisega on maakonna mootorratturid olnud seotud algusest peale, seega läheb seitsmes aasta.

Motojõuluvanad ja kommikotid käivad ikka käsikäes. Foto: Dmitri Kotjuh

Jõuluvanadeks maskeerumise ja meeste talvesõidule kutsumisega pole Kruusi ütlust mööda kunagi probleeme olnud. «Mootorratturid on selliste asjadega kaasatuleku suhtes alati väga positiivselt meelestatud ja tavaliselt on meid väljas vähemalt kümmekond,» lausus ta.

Kruus lööb kommijagamis­tuuril kaasa seetõttu, et see toob naeratuse näole. «Komme jagades tuleb endalegi soe tunne sisse, see pole kindlasti asi, mis võtaks minult tükki küljest, pigem annab emotsioone vastu,» selgitas ta. «Mäletan, et eelmisel aastal kogunes salmilugejatest ikka korralik järjekord, sest ilma salmita poldud nõus kommipakki vastu võtma.»

Martin Kruusi meelest pole vahet, kas kommipaki saab noor või vana inimene, rõõmu toob see kõigile.

Tänavu kogunevad tsiklimehed kommijagamiseks nädalapäevad hiljem kui mujal, täpsemalt teisel jõulupühal. Maiustusi, kommipakke on ikka sadu, mida nad jagavad Türil ja Taikses, arvatavasti ka Paides.

Olgu öeldud, et tuur sai 2015. aasta jõuluajal alguse arglikust mõttest pakkuda rõõmuhetki neile lastele, kelle elus on olnud läbielamisi, mis on viinud nad lastekodusse.

Nüüd on kogu ettevõtmine kasvanud üle-eestiliseks ning seda aitavad korraldada mehed-naised mitmest motoklubist, samuti inimesed, kes mootor­rattaga üldse seotud ei ole.

Hea tegu toob tuntust

Seda, et heategijaid tunnustatakse ka ühiskondlikult, näitab Järva vallas tegutseva jõuluvana Preedikuga juhtum. On ju Priit Seire eestveetavat projekti tunnustatud tiitliga «Järva valla aasta tegu 2019». Tänavu veebruaris pälvis see Eestimaa uhkuse tiitli ja sügisel sai Seire kodanikupäeva aumärgi.

Tänavu kavatseb jõuluvana Preedik jõuda kahe päevaga, see on eile ja täna, valla suurema­tesse kohtadesse ja teha ühe põike kaugemalegi.

Jõuluvana Preediku projekt on aasta-aastalt läinud üha suuremaks. Foto: Dmitri Kotjuh

Seire ütles, et kahe päevaga teeb Preediku jõulukaravan 16 peatust ja põikab jõulurõõmu viima Järva-Jaani kihelkonda Vajangule, mis asub praegusel Lääne-­Virumaal. «Inimesed on Preediku tegemisi sel aasta rohkem märganud ja jõuluvana kohus on see tähelepanu lasteni edasi viia,» lausus ta.

Seire kavatseb rõõmustada sel moel tuhatkonda last ja jagada laiali 1200 kommipakki.

Jõuluheadust jätkub ka haiglasse

Aastaid haiglatesse jõulukingi­tusi viinud MTÜ Naerata Ometi külvab tänavu veelgi rohkem heameelt, rõõmustades neid lapsi, kes elavad suur- ja asendus­peredes. Heategevusprojekt «Jõulurõõm 2021» aitab 15 suurperet ja kaheksat asenduskodu, peale selle saavad kingitustest osa kõik Eesti haiglate lasteosakonnad.

Maratontuur hakkas pihta mõni päev enne pühi. Projekti vahendusel kogeb jõulusoojust 500–700 last üle Eesti, mida on ligi kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.

MTÜ Naerata Ometi juhatuse liige ja projektijuht Heiki Lutschan meenutas, et jõulukuul on nad Järvamaa haigla lasteosakonnas viibivaid lapsi kingitustega meeles pidanud juba 12 aastat. Kümmekond aastat on kingitusi viidud lasteosakonna personalile. «Vahele jäi vaid eelmine aasta ja seda koroona tõttu,» lisas ta.

MTÜ Naerata Ometi on Järvamaa haigla lasteosakonna pisikesi patsiente kingitustega meeles pidanud juba paarteist aastat. Foto: MTÜ Naerata Ometi

Käikudest Järvamaa haiglasse on Lutschanile meelde jäänud rõõmsameelne kollektiiv. «Lastega on lood igal aastal erinevad, sest see sõltub sellest, mis vanuses patsiendid parajasti haiglas on,» selgitas ta. «Näiteks üle-eelmisel aastal oli haiglas kaks väikelast, kes jõuluvana käimisest suurt aru ei saanud, kuid on olnud aastaid, mil jõuluvana käik pisut vanemate laste juurde on olnud palju rõõmsam.»

Lutschani mäletamist mööda on olnud lapsi, kes kinki saades laulavad, neid, kes luuletavad, kuid see pole loomulikult pea­mine. Peasoov on, et jõulude ajal oleks haiglas võimalikult vähe lapsi. «Miks me selliselt kingitusi toome? Sel on selge põhjus: iga kink aitab pisikestel patsientidel kiiremini terveks saada. Seda on meile kinnitanud ka haiglate töötajad,» ütles ta.

Tänavune käik Järvamaa haiglasse sai teoks selle nädala alguses. Kingitusi oli kaasas varuga, neist paarteist oli mõeldud lastele ja suurem ühiskingitus haigla töötajatele. Pakid sisaldasid nii mänguasju, raamatuid kui ka kommi.

Et haiglaid külastada on koroonaviiruse leviku tõttu raske, annavad ravil viibivatele lastele kingitused kätte õed ja arstid.

Heategevusprojekte leidub teisigi

Head saab teha ka poes käies, näiteks Maxima inglipuul ootas Paide ja Türi kaupluses jõulukingitust 47 last, neist 27 Türil ja 20 Paides.

13. aastat kogub MTÜ SEB heategevusfond kokku asendus-, pere- või turvakodus elavate laste jõulukingi soovid. Jõulupühade eel aitasid head inimesed Jõulupuu projekti vahendusel täita 104 asendushooldusperes elava lapse südamesoovi.

Järvamaalt osalesid projektis Paide ja Koeru perekodu.