Algab Järvamaa aasta teo hääletus

FOTO: Dmitri Kotjuh

Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja kuulutavad aasta viimases lehes jälle välja rahvahääletuse, et valida tänavu maakonnale oluline ja eriline tegu.

Aasta tegu võib olla nii hoone, projekt, üritus, uus ettevõtmine, heategu, suuri ja olulisi tegusid teinud inimene või kollektiiv.

Hääletus lõpeb 16. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja jaanuari lõpus.

Tavapäraselt saab võitja auhinnaks tekstiilikunstnik Liis Pihliku vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Aasta tegu selgub 19. korda. (JT)

Ragnar Klavan liitus Paide linnameeskonnaga

Jalgpalliklubi Paide linnameeskond sai 1. juulil ajaloolise täienduse, kui klubiga sõlmis poolteiseaastase lepingu seitsmekordne Eesti parim jalgpallur Ragnar Klavan.

Oma eduka karjääri jooksul Augsburgi, Liverpooli ja Cagliarit esindanud Klavan debüteeris Eesti meistriliigas 16aastasena 2002. aastal Viljandi Tuleviku eest. Aasta hiljem esindas Klavan juba FC Florat, kellega tuli 2003. aastal Eesti meistriks. 2004. aastast algas Klavani võimas karjäär välismaal, kui ta kõigepealt siirdus suvel Florast Norra klubisse Valerenga.

Järgnes Hollandi periood, esmalt Heracles Almelos ja seejärel AZ Alkmaaris, kellega Klavan krooniti 2009. aastal Hollandi meistriks. 2012. aasta suvel tuli üleminek Bundesliga klubisse Augsburg, kus Klavan mängis neli hooaega. 2016. aasta suvel tuli veelgi vägevam uudis, kui Klavanist sai legendaarse FC Liverpooli mängija. Aastatel 2018–2021 esindas Klavan kolmel hooajal Serie A klubi Cagliari.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti parimaks jalgpalluriks on Klavan valitud seitse korda: esimest korda 2012. aastal ning seejärel aastatel 2014–2019 kuus korda järjest.

Paide linnameeskonna president Veiko Veskimäe on öelnud, et Ragnar Klavani liitumine on Eesti parima jalgpalluri muinasjutu­lise teekonna ilus jätk. «On suur au ja privileeg, et Ragnar liitub just linnameeskonnaga, aga kuna Raku on osa meie kõigi südamest, siis see on tegelikult pidupäev igale Eesti spordisõbrale,» ütles ta.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Imavere üürimaja

Tänavu juunis läks Imaveres käiku 18 korteriga üürimaja, mille katusel toodavad elektrit päikesepaneelid, kus pole trepikodasid ega seintel radiaatoreid ning ükski sein ei kosta läbi.

Imavere üürimaja idee autor ja ehituse eestvedaja, endine Imavere vallavanem Jüri Ellram ütles enne avamist, et ta on seda asja ajanud 15 aastat.

See üürimaja ületab kõik tema kunagised unistused: on kasutatud puitu, on uudsed lahendused, pole mõttetut koridoripinda ja valmis terviklahendus koos haljastuse ja laste mänguväljakuga.

Ellrami meelest toob esimene maapiirkonda kerkinud üürimaja kasu nii vallale kui ka ettevõtjatele.

OÜ Embach Ehituse objektijuhi Laur Haldma ütlust mööda on sellised galeriiga korrusmajad, kus rõdud on ühel ja käigutee teisel pool, Norras üsna tavalised, Eestis ehitas ettevõte sellist esimest korda.

Üürimaja tellis Järva vald, projekteeris AB Ansambel OÜ ja ehitas OÜ Embach Ehitus. Ehitus maksis 1 472 403, projekteerimine 66 000 ja omanikujärelevalve 12 000 eurot. Üürimaja ehituse abikõlblikke kulusid rahastas 50 protsendi ulatuses SA KredEx, teine pool tuli Järva valla eelarvest.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paide gümnaasiumi hoone valmimine

Novembri lõpus kolisid Paide gümnaasiumi õpilased Järvamaa kutsehariduskeskuse majast Posti tänavale vastvalminud kooli­majja. Uue üle 4,1 miljoni eurot maksma läinud kompleksi oli koolipere oodanud pikisilmi.

2019. aastal Riigi Kinnisvara ASi, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti arhitektide liidu koostöös korraldatud Paide gümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis Salto arhitektuuribüroo ideekavandiga «Pai», autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.

Hoone ehitas AS Megaron-E. Koolimaja mahutab 252 õpilast ja 30 õpetajat. Kompleksi netopind on umbes 2447 ruutmeetrit.

Paide gümnaasiumi direktori Margo Sootla ütlust mööda oli Posti tänava majja kolimine Järvamaa mõistes ajalooline päev, sest just seal alustati kunagi gümnaasiumihariduse andmist. Vana ja väärikas maja Vallimäe nõlval on tema hinnangul uue hoonega ilusasti ja praktiliselt ühendatud.

Kuigi praegu õpib Paide gümnaasiumis 160 noort, on majas ruumi veel sajale gümnasistile. Margo Sootla usub, et uue maja tõttu hakkab õpilaste arv kindlasti suurenema.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Valgekivi ärimaja avamine

Veebruari lõpus avas uksed end Järvamaa suurima ärimajana reklaamiv Valgekivi ärikeskus. Esimesed ärid lõid majas ka uksed valla.

Valgekivi ärimaja ehitus läks lahti 2020. aasta suvel. Hoone on rajatud Paide endise piimakombinaadi naabrusse. Investeeringu suurus oli ligi neli miljonit eurot.

2020. aastal lubas Valgekivi OÜ juhatuse liige Aare Parts, et Prääma tee 11c krundile tuleb kolmest hoonest koosnev ärikeskus, kus hakkavad rentnikena tegutsema Stokker, Würth, Hüdroscand ja WEG Eesti. Hoolimata keerulistest aegadest ei pidanud Parts oma sõnu sööma.

Esialgsete plaanide järgi pidi esimese hoone kõrvale kerkima veel kaks maja, kus oleksid väiksemad, 100–300ruutmeetrised pinnad. Parts selgitas, et kuna lepingud on veel sõlmimata, siis kindlas kõneviisis rääkida ei saa ja võibolla tuleb kahe maja asemel hoopis üks suur vastavalt selle, milline on turul nõudlus äripindade järele.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Oisu rohegaasijaama avamine

«Sõnnikust ei saa saia, saab hoopis midagi palju paremat,» ütles Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann septembris Oisus rohegaasijaama avamisel. See midagi palju paremat tähendas biokütust.

Üle nelja miljoni euro maksnud Oisu rohegaasijaama rajamise taga on põllumajandustootja Estonia Farmid, kütusemüüja Alexela ja investeerimisfirma Infortar ühisettevõtte Eesti Bio­gaas. Estonia omab Oisu jaamas 40protsendist osalust. See on Eesti Biogaasi kolmas ühine rohe- ja ringmajandust edendav jaam Lääne-Virumaal Vinnis ja Tartumaal Ilmatsalus asuva jaama kõrval.

Jaam töötab nii. Pane lehmasõnnik kääritisse ja saad biogaasi, milles on 55 protsenti metaani (seda kasutati Oisus juba eelnevalt elektrienergia ja toasooja tootmiseks – toim). Puhasta biogaas ära ja metaani on juba 98 protsenti. Suru biometaan kokku ja tulemus on CNG ehk surugaasiga identne mootorikütus.

Vähem tähtis pole seegi, et käärimise jääke ehk digestaate saab hiljem kasutada väetisena.

Rohegaasijaam pöörab Eesti senisest rohelisemaks ilma ühegi jalajäljeta: põllumees annab loomasõnniku ning saab vastu maal väetatud põllud ja linnades senisest puhtama õhu. Juba lähiajal tekib loodetavasti võimalus anda oma panus ka linnaelanikul, kui jaam on valmis linnades tekkivaid biojäätmeid vastu võtma.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Türi uus vallamaja

1. juunil kolis Türi vallavalitsus hoonesse, mille linnarahvas ehitas 1924. gümnaasiumiks. Koos kohaliku võimuga leidis hoones endale uue kodu valla raamatukogu.

Vaieldamatult on omaaegne koolimaja Türile sümbolväärtusega hoone ja lisab omavalitsusele rohkem väärikust kui nõukoguaegne administratiivhoone.

Valgeks majaks ristitud uues vallamajas on rohkem õhku, ka valgust ja avarust on viimati algklasside koduks olnud endises koolimajas märgatavalt rohkem kui Kohtu tänava majas. Laed on kõrgemad, aknad suuremad ja koridorid laiemad.

Türi vallavalitsuse otsus anda sajandivanusele väärikale majale uus elu on tervitatav, nagu ka selle maja iseloomu järgiv uuendus.

Majast ei leia kipsplaati või muud euroremondile omast, vaid ohtralt algupära, olgu omaaegse tellisseina, plaadistuse või värvide eksponeerimise kaudu. Seinad pole piinlikult siledaks pahteldatud ja põrandad on kõverad nagu vanades majades loomulik.

Endise algklasside maja ümberehituse ja statsionaarse mööbliga sisustamise kogumaksumuseks kujunes koos käibemaksuga ligi 600 000 eurot. Ehitushanke võitis OÜ Lasten Ehitus.

Uue vallamaja välisfassaad saab sisuga sammu pidava ilme hoone 100. aastapäevaks ehk 2024. aastaks.

Robin ja Lisell Jäätma. FOTO: Erakogu

Vibulaskurid jõudsid maailma paremikku

Türil tegutseva vibukooli tublidest sportlastest on 2021. aastal olnud mitmel puhul põhjust kirjutada. Pole ju maakonnas eriti palju spordialasid, mille harrastajad kuuluvad maailma absoluutsesse paremikku.

Nii võtsid suve esimeses pooles Türgis Antalyas peetud vibuspordi Euroopa meistrivõistlustel õde-venda Lisell ja Robin Jäätma hõbemedali.

Augustis võitis Robin Jäätma Poolas Wroclawis olnud noorte MMil meesjuunioride plokkvibu individuaalvõistluse äärmiselt tasavägises laskmises prantslast Mateo Magnelle’d tulemusega 146:144 ja tuli maailmameistriks.

Robin Jäätma ja Meeri-Marita Paas võitsid samal alal segavõistkondadest kuldmedali.

Meeri-Marita alistas kohe pärast võistkondlikuks maailmameistriks tulekut pronksimatšis USA sportlase Anna Scarbrough’i. Meeri-Marita Paas võitis pronksmedali ülekaalukalt ja enesekindlalt tulemusega 143:138.

Septembris võitis suvel kahekordseks juunioride maailmameistriks tulnud Robin Jäätma USAs Yanktonis plokkvibuga täiskasvanute MMil pronksmedali. See on Eesti esimene medal täiskasvanute MMilt.

Robini treener Maarika Jäätma märkis pärast viimast suurt medalivõitu, et mitte ükski duellivõit ei tulnud kergelt. Tuul oli väga muutlik ja tugev, mis tegi kõik veel keerulisemaks. «Robin suutis olukorraga hästi toime tulla. Raske töö ja vaev on hakanud vilja kandma. Olen tema treenerist emana väga uhke!» lausus ta.

Peale selle olid siinsed vibusportlased edukad ka MK-etappidel.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paide teatri aktsioon «33 kõnet»

Mai esimesel esmaspäeval polnud kõige sõbralikum ilm – kõle, tuuline, pilvine ja tujukas. Ometi kogunes 3. mai õhtul Paide keskväljakule hulk inimesi, et kuulata kõnepulti astunud mehe suust, mis juhtub siis, kui kriis ongi alanud juba palju varem, kui ta on tulnud, et jääda, sest me ise olemegi selle kriisi osa.

See polnud siiski koroonaeitajate koosolek, vaid algas Paide teatri aktsioon «33 kõnet», mille käigus tuligi 33 õhtul rahva ette 33 kõnelejat. Oli ministreid, kirjanikke, teadlasi, näitlejaid, ka president. Millisel päeval keegi kõnepulti astub, jäi kuulajate-vaatajate avastada.

Aktsioon «33 kõnet» on osa mitu aastat vältavast ettevõtmiste sarjast «Paide 3000». «See koosneb väikestest aktsioonidest, lavastustest, loengutest, kohtumistest ja see kõik kokku on «Paide 3000»,» ütles Paide teatri juht Harri Ausmaa. «Me üritame selle projektiga luua Paidele utoopiat.»

Aktsiooni jooksul ette kantud kõned on salvestatud ja avaldatud raamatuna.

Aganiku festival FOTO: Kristo Kivisoo

Oisu Aganikufestival

MTÜ Quorum noored korraldasid 6.–8. augustini Oisus Aganikufestivali, mis torkas silma ainulaadse festivaliala ja erilise ülesehitusega Oisu ja Retla vahelisel põllul. Pärast taliodrakoristust rajati põllule 150 põhupallist koosnev ala, millist poldud varem Eestis nähtud. Ala mahutas ligi 250 istekohta.

Kolmepäevasel festivalil esinesid Jarek Kasar, Ott Lepland ja Marek Sadam, kelle esinemiste eel said üles astuda ka kohalikud muusikud. Kontserdid olid Hooandja rahastusplatvormilt kogutud 3921 euro toel rahvale tasuta. Eesti muusikuid käis kuulamas-vaatamas 1300 inimest. Kõige menukamaks kujunes Ott Leplandi kontsert.

MTÜ Quorum on asutanud Järvamaa noored, kes tahavad elavdada maakonna kultuurielu. 2020. aastal korraldasid nad hooandjate abiga kolm vabaõhukontserti Järvamaa kolmes paigas: Kärus, Paides ja Järva-Jaanis. Need olid menukad ja neist sai osa tuhatkond inimest. Selle kodanikualgatuse eest pälvisid nad ka Järvamaa kodanikualgatuse tunnustuskonkursil noortealgatuse eripreemia.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riiklike pühade tähistamine Paides

Pole varem juhtunud, et väljaspool Tallinna tähistatakse Eesti kõige olulisemaid tähtpäevi, nagu vabariigi aastapäev ja võidupüha, riiklikult kõrgeimal tasemel samal aastal samas kohas, nagu tänavu juhtus see Paides.

Tavalistel aegadel on väheusutav, et see võiks uuesti korduda, sest ka Paidele osaks saanud tähelepanu oli ebatavaline ja hetkeolude kokkulangemise vili, mis oli seotud üle maailma kandunud koroonapandeemiaga.

Mäletatavasti pidi võidupüha paraad Paides marssima juba eelmisel aastal, kuid siis otsustas kaitseliit korraldajana lükata selle käesolevasse aastasse, jättes asukoha muutmata.

Vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule kutsutud sadadele inimestele Paides sobilikku väärikat ruumi ei leia, mistõttu on seni pidulikust õhtust Tallinna kõrval vahetult osa saanud teised Eesti suuremad piirkondlikud keskused nagu Tartu, Jõhvi ja Pärnu.

Et tänavu jäi traditsiooniline presidendi vastuvõtt riigis kehtivate kogunemispiirangute tõttu pidamata, valis viimast ametiaastat pidav president Kersti Kaljulaid ka oma kõne pidamise ja pidupäevakontserdi etendamise kohaks just Paide – Eestimaa südame.

HÄÄLETA

* Järva Teataja veebilehel.

* Lõika Järva Teatajast välja kupong ja postita või too see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, postkast 38, 72711 Paide).

* Hääle võid saata e-kirjaga aadressil toimetus@jt.ee.

* Valikust võib teada anda Järva Teataja Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades.

AASTA TEOD

2003 Imavere kõrts

2004 Türi staadion

2005 võidupüha paraad Paides

2006 Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas

2007 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimine

2008 segakoori Suisapäisa teguderohke aasta

2009 Paide spordihall

2010 Mäo liiklussõlm

2011 Imavere sotsiaalmaja

2012 Järvamaa haigla õendusabi keskus

2013 Paide arvamusfestival

2014 Koeru keskkooli õpilaste esikoht noorteprogrammis ENTRUM, kus nad tulid välja ökonätsuga Nätrum

2015 Aruküla mõisa ennistus

2016 Arvo Pärdi muusikaaed Paides

2017 Otsus rajada Paidesse piimakombinaat

2018 Paide teater

2019 Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga laiendus ja muuseumide keskus

2020 Kirna tulbimeri paelus tuhandeid

28.12.2021 01.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto