Luminori riskijuht: alustavad investorid teevad börsi kõikumise tingimustes vigu

Foto: Margus Ansu

Finantsmaailmas loetakse igasugust hinnakõikumist riskiks. Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov selgitab, kuidas emotsionaalsed otsused avaldavad inimese investeeringutele tihtilugu aga suuremat mõju kui aktsiahindade kõikumised.

Mõte börsil investeerimisest võib algajas investoris tekitada hirmu, sest kardetakse võtta riske ja eksida. “Börsil tuleb ikka ette kõikumisi. Aktsiate hinnad, mille määravad nende pakkumine ja nõudlus, on pidevas muutumises. Kui mõne firma kasum aja jooksul kasvab, siis tavaliselt suureneb ka selle aktsiate väärtus, aga erinevatel põhjustel võib firma olukord ka halveneda, mis mõjub selle aktsiate väärtusele negatiivselt,” selgitab Skvortsov.

Skvortsovi sõnul teevad inimesed tihti just börsi suuremate kõikumiste juures emotsioonidest tingitud valesid otsuseid. “Aktsiahindade kukkumisel hakkavad inimesed oma investeeringuid paaniliselt müüma ja kui hinnad kasvavad, siis vastupidi - hakatakse ostma. Ehk selle asemel, et osta kaupa allahindluse ajal, otsustab inimene osta toote täishinnaga,” räägib riskijuht ning lisab, et ajalooliselt on maailma aktsiad igast langusest taastunud.

Tema sõnul on tark pikemas perspektiivis sellistele lühiajalistele kõikumistele mitte tähelepanu pöörata ja lasta oma investeeringutel rahulikult kasvada. Sellised lühiajalised kõikumised õigesti valitud investeeringuid ei mõjuta. Samuti aitavad kõikumised investeerijatel ka raha teenida. “Hinnalanguses ostes saab olukorda enda kasuks pöörata,” lisas Skvortsov.

Investeerida tasub kindla plaaniga ja pikaajaliselt

Investeerimist peaks võtma kui pikaajalist tegevust. “Valitud investeerimishorisont võiks olla vähemalt kolm aastat - alles siis on võimalik tunda turu üldise kasvu mõju. Päevased investeeringud ja kauplemised jälgivad kiiremaid trende, aga need nõuavad investorilt paremaid teadmisi ning oskusi. Lühiajalise kauplemise juures on ühe inimese võit alati kellegi kaotus ning nii kaubeldes tuleb rinda pista suure stressi ja konkurentsiga,” räägib Skvortsov.

Kõige targem oleks investeerida regulaarselt pikema aja jooksul. “Alustajale on kõige lihtsam ja turvalisem regulaarselt investeerida kolmandasse pensionisambasse, mis on oma sisult nagu tavaline investeerimisfond. Kolmandas sambas kogumisel aga tulevad appi maksusoodustused, sest riik maksab kolmandasse sambasse pandud rahalt tulumaksu tagasi. Ning kindlasti tasub meeles pidada, et pikaajalisel investeerimisel ei peaks laskma ennast kõigutada fondide lühiajalistest langusperioodidest. Need pikemaajalisi investeeringuid ei mõjuta,” lisab Skvortsov.

Tark investeerija hajutab oma aktsiaportfelli

Riskijuht soovitab enne investeerimist määrata endale kindel siht. “Tasub paika panna, millist eesmärki ja millise aja jooksul soovitakse saavutada. Valitud sihti mõjutab kindlasti ka investeerija riskijulgus ehk kui palju ollakse võimeline taluma hinnakõikumisi ja vältima valesid emotsionaalseid otsuseid,” räägib Skvortsov.

Investeerimisvalikuid tehes on väga oluline hajutada oma portfelli erinevate aktsiate ja vajadusel ka varaklasside vahel, sest ainult ühte aktsiasse investeerides võetakse liiga suur risk. Skvortsov seletab seda praeguse nafta hinnatõusu näitel: “Näiteks naftatootjad saavad hetkel hinnatõusust suurema tulu ja nende aktsiate hinnad kasvavad, aga näiteks suurema kütusekuluga lennufirmade aktsiad võivad kannatada.” Suuremad kulud sunnivad lennufirmasid tõstma oma piletihindu ja kui inimesed hakkavad sellevõrra vähem reisima, siis see mõjutab tugevasti firma kasumit. Kui ettevõte teenib vähem, on ka tema aktsiad vähem väärt.