„Lumerohke talvega käib alati kaasas oht, et majade katustelt kukub tänavale lume- ja jäätükke. Kui esimene suurem lumi ja külmakraadid on ära olnud, tuleb varem või hiljem muutus ning ilm keerab sulale. Kui selleks ajaks pole katuseid puhtaks tehtud, muutub lumi raskeks, hakkab sulama ja kukub suurema tõenäosusega üle katuseräästa tänavale. Nii tekivadki kahjud,“ selgitas ERGO transpordikahjude juht Raido Orulaid.
Ehkki minevikust on teada juhtumeid, kus räästast alla kukkunud jäätükk on jalakäijatele kaasa toonud traagilisi tagajärgi, pole sel talvel õnneks suuremaid vigastusi olnud. Küll aga on kannatada saanud inimeste vara, eelkõige autod, kui lume- ja jäätükid muljuvad katust, klaase, esikapotte ja tagaluuke. ERGO Kindlustus on maksnud tänavu talvel sõidukiomanikele kokku 50 000 euro ulatuses hüvitisi, keskmine kahjus suurus on umbes 1500 eurot.
„Seetõttu on äärmiselt oluline, et inimesed oleksid tähelepanelikud ning kontrolliksid enne sõiduki parkimist visuaalselt, missugune on katuse olukord. Kui seal on jääpurikad või lumevall ajab üle katuse ääre, siis ei tasu sinna ohutuse mõttes oma sõidukit parkida, kuna see võib kalliks maksma minna. Tegelikult tasub pea kohale vaadata ka suvel, sest osade majade katuste olukord on nii halb, et sealt võib ka ilma lumeta katusematerjali pudeneda,“ ütles ERGO transpordikahjude juht.
Kui aga jää- või lumetükk on juba autole kukkunud ja viimasele viga teinud, tuleks enne sõiduki liigutamist olukord igal juhul fikseerida – Tallinnas kutsuda kohale munitsipaalpolitsei ja mujal Eestis teavitada politseid. „Selliselt olukorra fikseerimine tagab sõiduki omanikule õiguse nõuda tekkinud kahju välja hoone omanikult või ühistult. Kaskokindlustuse olemasolul saab kindlustusselts küll kahju hüvitada, aga kui juhtum ei ole fikseeritud, siis ei saa sõiduki omanik tagasi nõuda omavastutust,“ selgitas Orulaid.