Kadrioru kunstimuuseumis näeb seni varjul olnud skulptuure

Kunstimuuseumis on alati palju rahvast. Foto: Peeter Langovits / Postimees

14. jaanuaril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis väliskunsti kogu skulptuuride näitus „Avamäng skulptuurile“. Külastajad saavad teiste seas näha ka mitmeid seni avalikkusele eksponeerimata olnud teoseid.

Näitusel tuuakse esmakordselt publiku ette Eesti Kunstimuuseumi Euroopa ja Vene skulptuuride kollektsioon tervikuna. Kuulsate antiikkujude koopiad Eesti mõisatest, tuntud 19. sajandi meistrite teosed ja nõukogude aja sotsrealistlikud skulptuurid moodustavad väljapanekus eraldi grupid, võimaldades hinnata nende teostamise meisterlikkust ning mõista tähendust, arvestades teose loomise ajastu kontekstiga. Paljusid väljapanekusse kuuluvaid teoseid eksponeeritakse muuseumis esimest korda. Näituse eksponaadid jõuavad ka muuseumi püsiväljapaneku saalidesse ning isegi lossi vestibüüli, mida kaunistavad nüüd peale „Mílose Venuse“ marmorkoopia ka pronksist kentaurid ja antiikskulptuuride koopiad, mis asusid samuti Karl Timoleon von Neffi Lääne-Virumaal asuvas Muuga mõisas.

Näituse kuraator Maria Väinsar kutsub külastajaid skulptuure tähelepanelikult vaatama: „Näitusel eksponeeritakse erinevatest materjalidest ja väga mitmetes tehnikates teostatud skulptuure alates väärikast marmorist ja eriliste patineeringutega pronksist kuni erinevaid tehnikaid jäljendava kipsi ning võimalusterohke puiduni. Kuid peale teoste enda ilu pakuvad kindlasti huvi ka lood, mida kujud jutustavad ‒ kunstnikest, kujutatud tegelastest, aga ka teoste enda elulood. Muuseumi kogusse kuuluvad kujud, nende loomislood ja muuseumisse jõudmise teekonnad kajastavad ka meie ajaloo arenguid ja keerdkäike 19. ja 20. sajandil, olgu see Liphardtide Raadi mõisast pärit „Belvedere Apollo“ koopia või tuntud nõukogude skulptori Juri Neroda Lenini monumendi kavand.“

Näitus on ühtlasi ettevalmistus Kadrioru kunstimuuseumi uue skulptuurihoidla loomiseks, mis avatakse 2022. aastal. Ühte näitusesaali rajatakse konserveerimistöökoda, kus skulptuurikonservaatorid hakkavad publiku silme all kehvemas seisukorras olevaid teoseid puhastama ja konserveerima.

Näituse tähendust muuseumi jaoks toonitab Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre: „Praegune väljapanek on, nagu ütleb ka näituse pealkiri, eeltööks skulptuuri kollektsiooni avafondile, mis avab uksed 2022. aasta maikuu teises pooles. Muuseumi soov on oma kogusid võimalikult palju näidata, ning avatud hoidla, kuhu pääsevad ligi kõik huvilised isegi ilma muuseumipiletita, on selleks hea võimalus. Skulptuurihoidlas saame läbi viia haridusprogramme ja erilisi ekskursioone ka vaegnägijatele. Avatud hoidla loomist toetab Muinsuskaitseameti Muuseumide kiirendi programm,“ kommenteeris Murre.

Näitusega kaasnevad temaatilised muuseumitunnid igas vanuses õpilastele ning erinevad sündmused publikuprogrammi raames, kus kunstihuvilised saavad tutvuda skulptuuride rikkaliku maailmaga. Esimesed kuraatorituurid toimuvad juba näituse avamispäeval, 14. jaanuaril kell 16 ja 18.

Näitus on avatud 8. maini 2022.