Eesti väliskaubandus lööb rekordeid, aktiivseimalt kaupleme naaberriikidega

Foto: Pixabay

Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,7 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 149 miljonit eurot, 2020. aasta samas kuus aga 58 miljonit eurot. Puudujäägi kasvu mõjutasid enim keemiatööstuse tooraine ja toodete ning transpordivahendite kaubavahetus.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et aktiivseim kaubavahetus ja selle kasv on meil lähinaabritega – Soome, Läti, Leedu ning Rootsiga. Nende riikide osatähtsus moodustab kogu Eesti ekspordist ja impordist 41%. „Novembri kaupade eksport ja import olid rekordtasemel. Kaubavahetuse kasvu mõjutas lisaks mahtude kasvule endiselt ka hindade tõus,“ selgitas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes enim ehk 129 miljoni euro võrra mineraalkütuste ja elektrienergia, 80 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 74 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Soome, Lätti ja Saksamaale. Lätti eksporditi enam elektrienergiat ja vanametalli, Soome maagaasi ja elektrimootorite osasid ning Saksamaale kokkupandavaid puitehitisi ja roostevabast terasest jäätmeid.

Reeksport Eestist kasvas 35%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 28%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu raua ja terase jäätmete, puitgraanulite, töödeldud kütuste ning kokkupandavate puitehitiste eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalkütuseid, elektriseadmeid ning mehaanilisi masinaid ja seadmeid. Kõige rohkem kasvas 130 miljoni euro võrra mineraalkütuste ja elektrienergia, 58 miljoni euro võrra nii elektriseadmete kui ka metalli ja metalltoodete ning 48 miljoni euro võrra mehaaniliste masinate ja seadmete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Sissevedu suurenes kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja männi saelaudu, Venemaalt erinevaid kütteõlisid ning Leedust mootorikütuseid ja ravimeid.