Rahandusministeerium soovib pakkuda võimalust teise samba makseid vabatahtlikult suurendada

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Rahandusminister saatis avalikule konsultatsioonile eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille alusel saab inimene suurendada oma makseid teise pensionisambasse. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul võimaldaks muudatus kasvatada pensionisääste ja kindlustada tulevikuks suuremat pensioni.

„Suur osa Eesti inimesi jätkab pensioni kogumist teises sambas. Muudatuste heakskiitmisel tekib täiendav võimalus tõsta oma sissemakseid 2 protsendi kaupa,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „See on lisavõimalus kindlustada tulevikuks parem pensionipõlv ja kindlam sissetulek, mida tasub kasutada,“ lisas ta.

Rahandusministeerium on välja pakkunud lahenduse, kus 2 protsendi makse kõrval saaks pensionikoguja valida teises sambas maksemääraks ka 4 või 6 protsenti. Vaikimisi jääb maksemääraks 2 protsenti, kuid seda saab vastava avaldusega tõsta. Kui pensionikoguja ei esita uut avaldust maksemäära muutmiseks, jääb kehtima tema senine maksemäär. Muuta saab maksemäära kord aastas ja see hakkab kehtima alati 1. jaanuarist.

Suurem maksemäär aitaks täiendavalt kasvatada eestimaalaste pensionisääste. Pensionikoguja vaatest võib maksemäära tõstmine olla vajalik ka sel põhjusel, et ta on mingil hetkel peatanud teises sambas kogumise. Kui sellega hiljem uuesti alustada, siis kaotatud aja tasa tegemiseks on vaja ka suuremas summas makseid.

Ettepanek puudutab üksnes inimese palgalt kinnipeetavat 2 protsendi makset, sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4 protsenti) maksemäära tõstmine ei puuduta. Seega ei mõjuta väljapakutud muudatused esimese samba eelarvet ega selles sambas teenitavaid pensioniõigusi.

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast, millest esimesed kaks peaksid kokku tagama keskmiselt pensioni, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast. Ülejäänu tuleks koguda kolmandas sambas või kasutades muid, pensionisüsteemi väliseid võimalusi.

Kuigi kolmanda sambaga liitumine on viimasel ajal hoogsalt tõusnud, kasutatakse seda praktikas siiski veel vähe ja ka pensioniks säästetakse üldiselt vähe. OECD riikide võrdluses jääb Eesti pensionisäästudes keskmisest palju allapoole. Kui 2019. aastal moodustasid pensionivarad OECD riikide SKP-st kokku üle 90 protsendi, oli Eestis vastav osakaal vaid 18 protsenti.

Mitmes riigis on inimesel endal või tema tööandjal võimalik teha täiendavaid vabatahtlikke sissemakseid kohustuslikesse või poolkohustuslikesse pensioniskeemidesse, sealhulgas tõsta sellise skeemi makse miinimummäära.

Eelnõu väljatöötamise kavatsust saab lugeda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d25c3fb-2f4a-45cb-9ba7-4247764f1a6b