Kool otsib mälestusplaadile parimat kohta

2020. aasta jõulude eel andsid ehitajad Erkki Mihhailenko (vasakul) ja Eduard Pihlak gümnaasiumi hoone pööningult leitud vabadussõjas hukkunud Paide gümnasistide mälestusplaadi hoiule Järvamaa muuseumile, kus see praeguseni ootab koolimaja seinale naasmist. Foto: Dmitri Kotjuh

• Vabadussõjas langenud õppursõdurite mäestustahvel rippus oma kohal ka Saksa ajal
• Aastaid peeti graniidist plaati kaotsi läinuks, kuni ilmutas end ehitusmeestele
• Muuseumi teadusjuhi meelest on mälestustahvli koht endises asupaigas

Üle-eelmise aasta jõulude eel leidsid Paide riigigümnaasiumi ehitusmehed Posti tänava koolimaja pööningult teise maailmasõja ajal sinna peidetud vabadussõjas langenud õppursõdurite mälestusplaadi, mis on tänini hoiul Järvamaa muuseumis ja ootab ajaloolisele kohale tagasi paigaldamist.

Kuni selle hetkeni ei teadnud keegi 1944. aastal haihtunud mälestusplaadi asukohta, peljati, et see võib olla hävinud.

Paide gümnaasiumi direktor Margo Sootla sõnas, et ehituse käigus pööningult leitud mälestustahvel on oluline leid, kuid koolil pole huvi seda lihtsalt kiiresti seina paigaldada, vaid leida selleks väärikas hetk ja siduda see selgemalt kooli praeguse looga.

Sootla meenutas, et gümnaasium tegutseb uues hoones alates 26. novembrist.

«Nende mõne õppenädala jooksul on õpetajad ja õpilased uue hoone kenasti omaks võtnud. Kuigi häälestustööd veel kestavad, on õppetöö uues kohas edukalt käivitunud,» lausus ta.

Sootla lisas, et järgnevatel kuudel tegelevad nad edasi maja täiendava sisustamisega. Tuleb arvestada kooli igapäevaelu mõjutavate ehitusest jäänud vaegtöödega, mis takistavad näiteks vanas majas osa seinte lõplikku kasutuselevõttu. See ongi põhjus, miks on mälestustahvel pidanud seni oma järge ootama.

Sootla meelest peab silmas pidama ka asjaolu, et mälestustahvli lugu on seotud endise Paide gümnaasiumi ja praeguse Hammerbecki põhikooliga, kus paikneb tahvli koopia, ning selle loo sidumine ja edasikandmine võiks olla olulise väärtusega.

Meenutuseks olgu öeldud, et toona kadunuks peetud kahe vabadussõjas langenud Järvamaa koolipoisi mälestustahvli koopia avati Paide gümnaasiumi, praegu Hammerbecki põhikooli seinal 27. novembril 2009.

Tookord eemaldas mälestustahvlilt katte abiturient Lauri Mäepalu, kellest on saanud kaitseväe ohvitser ja värskelt Järvamaa aasta kaitseliitlane. Eks seegi näita, et ajaloolise mälu ja omariikluse sümbolite austamine annab meile patriootlikke noori, kes leiavad esiisade vaprusest innustatuna rakendust riigikaitses ja kellele kodumaa võib keerulisel ajal toetuda.

Sootla selgitusel soovib koolipere läbi kaaluda, kas mälestustahvli varasem asukoht saalis, kus see 12. juunil 1925. aastal avati ja kuhu see pandi tagasi ka Saksa okupatsiooni aastatel 1941–44, on praegu kõige parem koht.

Kunagises aulas on praegu kooli puhkeala. «Soovime läbi mõelda, kas arvestades ruumide tänapäevast funktsionaalsust, on sellele nii kooli igapäevasest toimimisest lähtuvalt kui ka mälestuse säilitamiseks parim asukoht või õnnestub tahvlile leida koolis teine, väärikas ja ligipääsetavam koht,» ütles Sootla.

Mälestusplaadi asukoha valikul puhul on sõna öelda ka sisearhitektil.

Sootla viitas, et on mälestusmärgi tagasipanekut põgusalt arutanud Järvamaa muuseumi teadusjuhi Ründo Mültsiga, kelle meelest ei peaks mälestustahvli kiiresti seina paigaldamine olema eesmärk omaette.

«Mälestustahvli läbimõeldud paigaldamine võimaldab äratada paremini noorte huvi vabadussõjas saavutatu ja kohalike koolipoiste osaluse vastu meie vabaduse kättevõitmises ning loodame sellele lähiajal parima lahenduse leida,» lausus Sootla.

Ründo Mülts on seda meelt, et ajaloolisest seisukohast lähtuvalt on suure tõenäosusega Paide kunstniku August Roosilehe kujundatud graniidist mälestustahvli parim asukoht seal, kuhu see omal ajal paigaldati.

«Kaasaegsete ülesanne oleks kanda vabadussõja mälestuse jäädvustamist edasi sama väärikalt, nagu on seda teinud eelkäijad,» ütles ta.

Õppursõduritena Järvamaa kaitsepataljoni koosseisus vabadussõtta läinud Paide poeglaste reaalgümnaasiumi poistest langesid 1919. aasta veebruaris Misso mõisa juures Johannes Niimann ja Tõnis Tamm. Need kaks nime ja nende daatumid on ka plaadile graveeritud.