Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Pääste: 2021. aastal nõudsid tuli ja vesi 99 inimelu

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 39 inimest, märg haud võttis 60 elu. Varasema aastaga võrreldes kasvas tules hukkunute arv kolme võrra ning uppunute arv kahe võrra. Mullune uppunute arv on paraku viimase viie aasta suurim.

„Selleks, et elukeskkond meie ümber muutuks veelgi turvalisemaks, teeb Päästeamet lisaks reageerimisvõimekuse tõstmisele olulist tööd, tõstmaks ühiskonnas teadlikkust tule- ja veeohutusest ning kriisivalmidusest. Siinjuures on oluline, et inimesed mõistaksid, et turvalise ühiskonna võti on üksteisest hooliv ja ohuolukorras teadlik käitumine. Oluline on märgata ohtusid ja ohtlikke olukordi ning neist teavitada, olgu selleks metsarajal leitud lõhkekeha või vette kippuv joobes kaaslane. Samuti peab igaüks teadma, kuidas tegutseda erinevate kriiside korral ja mida tuleb sellisteks olukordadeks koju varuda,“ rääkis siseminister Kristian Jaani.

„Mul on väga hea meel, et täna on siseturvalisuse valdkonnas vabatahtlikuna panustamas pea 4000 inimest, kes on abiks nii õnnetuste lahendamisel kui ennetamisel. Tunnustan ja tänan neid selle panuse eest!“ ütles Jaani.

„Hukkunute suur hulk teeb meele kurvaks. Eriti nukraks teeb tõsiasi, et mullune palava suvega aasta nõudis 60 inimelu. Seda on rohkem kui üks suur bussitäis inimesi,“ nentis Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. „Möödunud aastal juhtis Päästeamet mitme suure kampaaniaga inimeste tähelepanu just veeohutusele. Suve alguses paigaldati avalikesse supluspaikadesse üle kogu Eesti 60 ohutuspoid, mis aitasid jõu raugemisel hinge tõmmata. Suplusperioodi algul ja vältel juhtisime tähelepanu sellele, et vesi ja alkohol ei käi kokku ning palusime, et keegi ei laseks oma purjus sõpra vette. Kahjuks neelas vesi ikkagi väga palju inimelusid. See kõik näitab veel kord, et ohutus algab igaühest endast ja vaid ettevaatlikkuse ning teadlikkuse, hoolimise ja märkamise abil saame säästa elusid,“ lisas Tammearu. Vees hukkunutest 51 olid mehed, 7 naised ning 2 lapsed.

Mullu hukkus tules 28 täiskasvanud meest ning 11 naist. Hukkunu keskmine vanus oli 66 eluaastat. Esialgsetel andmetel olid hukkunutest joobes ja/või joobekahtlusega üle pooled (59%), keskmine joove oli 2,5‰. Hukkunutega tuleõnnetuste peamised põhjused olid rikked elektri- ja küttesüsteemides, hooletu suitsetamine, lahtise tule kasutamine ning toidukõrbemine. Eelmise aastaga võrreldes suurenes elektrist alguse saanud tulekahjudes hukkunute arv.

Esialgsetel andmetel hukkus 2021. aastal vingugaasimürgistuse tõttu 5 inimest, veel vähemalt 47 inimesel tekkisid vingugaasi tõttu terviseprobleemid. Valdav osa tahkeküttega seotud vingugaasimürgistustest oli tingitud sellest, et küttesüsteemi siiber suleti liialt vara ning seetõttu pääses ülimürgine vingugaas tuppa.

„Alates selle aasta algusest on vingugaasiandur kohustuslik kõikides kodudes, kus on tahkeküttel töötav ahi, pliit, kamin, saunakeris või katel. Lisaks kodudele on vingugaasiandur kohustuslik ka nendes mitteeluhoonetes, kus on tahkeküttega töötavad küttesüsteemid. Seda võiks igaüks võtta mitte kohustusena, vaid panusena iseenda ohutusse. Vingu- ja suitsuanduri olemasolu kodus peaks olema sama iseenesestmõistetav nagu turvavöö kinnitamine autosõidu eel: Päästeameti kodunõustamised näitavad, et praegu on vingugaasiandur olemas 36% tahkeküttega kodudest,“ ütles Tammearu.

Päästeameti demineerimiskeskusele oli 2021. aasta edukas – aasta jooksul tehti kahjutuks 6930 lõhkekeha. Eesti maapõu peidab endas paraku veel rohkesti sõjaaegset laskemoona ning seega on iga kahjutuks tehtud lõhkekeha oluline samm meie kõigi ohutuse suunas.

2021. aastal oli Päästeametil kokku 27 541 väljakutset, millest 14 147 olid päästesündmused. Päästeti 285 inimelu, kiirabile ja/või politseile osutati abi 4136 korral. Vabatahtlikud päästjad osalesid 3160 päästesündmusel, millest 1121 sündmust lahendasid iseseisvalt.

Tagasi üles
Back