Raviteekondade arendused aitavad vaimse tervise probleemide korral õige abini

Depressioonis naine. Fotolavastus. Foto: Madis Veltman

Haigekassa kaardistas depressiooniga tööealise inimese raviteekonna ja seab järgnevatel aastatel eesmärgiks arendada ennetus- ja edendustegevusi ning tugevdada mitmete osapoolte tööd, et õige abi oleks vaimse tervise probleemiga inimesele edaspidi kiiremini kättesaadav.

Mõistmaks, mis on praegusel teekonnal vaimse tervise murega inimese ja selle valdkonna spetsialisti jaoks probleemid, kaardistas haigekassa 2021. aastal esmajärjekorras depressiooniga tööealiseinimese raviteekonna. Koostöös spetsialistide ja abivajajatega selgitati samas välja valdkonna arenguvajadused ning võimalikud lahendused.

Projekti eestvedaja, haigekassa projektijuhi ning kliinilise psühholoogi René Randveri sõnul viitasid analüüsi tulemused sellele, et praegu ei ole vaimse tervise teenused märkimisväärsele osale abivajajatest õigeaegselt kättesaadavad. „Paljuski on põhjus spetsialistide puuduses ning üha suurenevas inimeste hulgas, kes vaimse tervise mure puhul spetsialisti abi otsivad,“ selgitas Randver. Raviteekonna kaardistamine oli tema sõnul vajalik, sest sel moel on võimalik näha, kuidas erinevad osapooled omavahel inimese heaks töötavad.

Analüüs näitas ka, et raviteekonnale loob takistusi ühtse ravikäsitluse puudumine. Mitmeid olulisi teenuseid pakutakse liiga vähe ja üksikutest teenustest ei moodustu terviklikku teekonda. “Inimene jääb oma murega sageli üksi. Kui tal ka õnnestubki korra või paar spetsialisti juures vastuvõtul käia, ei pruugi sellest paranemiseks piisata,” selgitas Randver.

Randveri sõnul on tuleviku raviteekonna üks peamisi eesmärke, et inimene saaks talle vajalikku abi õigel ajal ja tema jaoks sobivaimal viisil. See tähendab, et raviteekonna kujundamisel on mõistlik lähtuda loogikast, et suurem osa muredest leiaksid lahenduse võimalikult varakult, juba perearsti juures. “Analüüs ja teiste osapoolte kaasamisest võrsunud ettepanekud näitasid, et perearst ja vaimse tervise õde võiksid olla need spetsialistid, kelle poole vaimse tervise murega inimene saab pöörduda ja kus esmane tugi peaks olema kättesaadav kõige kiiremini,” märkis Randver. Eriarstiabitasandit tuleb Randveri sõnul toetada just eeskätt raskekujuliste, keeruliste või krooniliste haigusjuhtumite käsitlemisel.

Tema sõnul on väga oluline, et vaimset tervist toetavad tegevused ja teenused oleksid kättesaadavad inimese elukohale võimalikult lähedal ning abivajajad oleksid toetatud ka oma kogukonnas ning töökeskkonnas. Analüüs näitas nimelt, et vaimse tervise toetamiseks tuleks kaasata enam tööandjaid ja arendada töötervishoiusüsteemi selliselt, et probleemid saaks õigeaegselt tuvastatud ning inimene abi. Tuleviku raviteekonna kujundamisel näeb haigekassa suurt rolli ka informatsiooni jagamisel ja juhendamisel, et inimestel oleks enam teadmisi, kuidas end ka ise aidata.

Alates 2022. aastast on haigekassa võtnud vaimse tervise alaste raviteekondade raames prioriteediks arendada kolme alavaldkonda. Esmalt tuleks luua raviteekonnal ühtne ravikäsitlus, mis tähendab, et tulevikus on teenuste pakkumine ja korraldus ühtne üle kogu Eesti. See aitab omakorda paika panna teise prioriteedi ehk põhimõtted, kuidas vaimse tervise probleemiga inimesi kiireloomulisuse alusel järjekorda seada. Ikka selleks, et inimene jõuaks võimalikult kiiresti tema jaoks vajaliku abini.

Kolmandaks tegeletakse lähiaastatel kliiniliste hindamisinstrumentide järele vaimse tervise spetsialistide töölaual, et nii tervishoiu esma- kui ka eriarstiabitasandil oleksid sobilikud mõõtmisvahendid ning teadmised ja oskused nende kasutamiseks.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhi Anne Kleinbergi hinnangul on esimesed sammud valitud asjakohaselt. „Olen rahul, et haigekassa on võtnud ette probleemi süsteemse lahendamise. Välja toodud kolm alavaldkonda on omavahel loogiliselt seostatud ja aitavad jõuda terviklikuma abini, kus piiratud võimalusi saab patsiendi huvides sihipärasemalt ja põhjalikumalt kasutada,“ sõnas Kleinberg.

Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt kannatab depressiooni all ligi 280 miljonit inimest, olles seega üks enimlevinumaid psüühikahäireid ning põhjustades märkimisväärset tervise- ja töövõimekaotust kogu maailmas. Kõige raskemal juhul võib depressioon viia suitsiidini. 

Depressiooni ravikulude summa on Eestis aastatel 2014 – 2020 tõusnud 5,4 miljonilt eurolt 11,4 miljoni euroni aastas.

Depressiooni raviteekonna analüüsi materjalid on kättesaadavad haigekassa kodulehelt.