T, 7.02.2023

Milline saab olema tulevik? Sünnitusealiste naiste arv Järvamaal muudkui väheneb

Järva Teataja
Milline saab olema tulevik? Sünnitusealiste naiste arv Järvamaal muudkui väheneb
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Järvamaa silt
Järvamaa silt Foto: Dmitri Kotjuh

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?

Aastatel 2016–2021 võime rääkida Eesti rahvaarvu kasvust. Aastal 2017 kahanes rahvaarv küll vähesel määral, aga trendi see ei mõjutanud. Küll väärib märkimist, et aastatel 2020 ja 2021 kasvutempo kahanes. Eesti rahvastik on kasvanud positiivse rändesaldo toel, loomulik iive olnud negatiivne.

Eesti rahvastikukasvu peetakse üldiselt positiivseks suundumuseks, kuigi kasv positiivse rändesaldo arvel jätab ruumi ka kõhklusteks. Eesti 79 omavalitsusüksuses kasvas rahvaarv aastate 2016 ja 2021 võrdluses 28-s. Kasvupiirkonnad olid Tallinn ja Tallinna lähiümbrus, Tartu linna lähiümbrus ja Läänemere saared (Hiiumaa, Muhu, Vormsi). Ülejäänud kasvavad omavalitsusüksused selget piirkonda ei moodusta.

Järgnevalt vaatame üht rahvastiku soovanusstruktuuri iseloomustavat näitajat ja küsime, kuidas on muutunud sünnitusealiste ehk 21–40-aastaste naiste arv? Loomulikult on naisi, kes sünnitavad enne 21. eluaastat ja ka neid, kes sünnitavad hiljem kui 40-aastaselt, kuid viimastel aastatel on 21–40-aastased naised sünnitanud üle 93% kõigist Eestis sündinud lastest.

Sünnitusealiste naiste arv kasvas veidi viimati aastal 2010. Naiste vanus laste sünnitamisel on ajas muutunud, kuid kogu taasiseseisvumise perioodi on olnud sünnitusealiste naiste arv languses. Vaatamata viimaste aastate rahvaarvu kasvule, pole see tendents ka muutunud ja rahvastiku taaste seisukohalt on see probleem: kui on vähem naisi, sünnib tõenäoliselt ka vähem lapsi.

Võrreldes rahvaarvu muutusega on omavalitsusüksusi, kus sünnitusealiste naiste arv on aastate 2016 ja 2021 võrdluses kasvanud, oluliselt vähem. Selliseid omavalitsusüksusi on 12 ja need asuvad Tallinna ning Tartu ümbruses, lisandub vaid Muhumaa.

Järvamaal on elanike arvu, sh sünnitusealiste naiste arvuga lood sellised, et viimase viie aasta võrdluses see arv muudkui väheneb.

Statistikaameti hetkel kehtiva rahvastikuprognoosi järgi langeb Eesti rahvaarv 2080. aastaks alla 1,2 miljoni, pessimistlikuma prognoosi kohaselt aga 900 000 piirile ja optimistlikumate stsenaariumite järgi on aastal 2080 Eesti rahvaarv 1,3 miljoni piiri lähedal. Rahvaarvu kasvu ükski prognoos ei näita. Tõenäoline on, et kahanemine jätkub neis piirkondades, kus seni. Praegune üsna ebastabiilne maailm võib seda olukorda muidugi oluliselt muuta.

Loe lisaks siit!

Märksõnad
Tagasi üles