Fotonäitus jutustab naismaadlejate lugu

Türi raamatukogu ootab omapärasele fotonäitusele, kus au sees on naismaadlejad. Foto: Türi raamatukogu

29. jaanuaril on Türil algamas Eesti meistrivõistlused maadluses. Seoses sellega on Türi raamatukogus üleval Maria Kilgi fotonäitus Eesti naismaadlejatest "Areenil ainult tüdrukud".

Maria Kilk ütles, et väljapandud fotoseeria tänapäeva Eesti naismaadlejatest sündis 2020. aastal pärast kevadist isolatsiooni, kui treeningud siseruumides olid veel keelatud. "Tavaolukorras on maadlustrennid ja -võistlused nende tüdrukute elu igapäevane osa. Kevadel 2020 muutus maailm meie kõigi jaoks – võistlusi ei toimunud, spordisaalid olid suletud. Valitses ebakindlus ja teadmatus tuleviku suhtes. Heitlikus ajas tundsin, et tahan naismaadlejate olemust fotodes kinnistada ja jõuda seeläbi neid ühendavale lähemale," selgitas ta.

Naismaadlejaid pildistades sai Kilk aru, et neid ühendab peale spordi veel miski, mingi seletamatu vaimne sõltumatus, julgus, enesetunnetus ja töökus. "See sunnib jätkama ja mitte alla andma ka väljaspool spordisaali. Neis tüdrukutes leidsin lisaks tugevusele ja jõule nii õrnust kui ka vastupidavust," märkis ta.

Loomaks silda mineviku ja oleviku vahel, tõi Kilk näitusele pilte ja mälestusi üle-eelmise sajandi naismaadlejatest. "See aeg oli raskejõustiku hiilgeaeg. Teiste atleetide seas säras eredalt Maria Loorberg – naine, kelle kuulsus maadlejana kasvas sedavõrd suureks, et tema pildid ei ehtinud mitte ainult tsirkuseplakateid, vaid ka postkaarte, nipsasjakesi ja suveniire," meenutas ta.

Aga Loorberg polnud Kilgi sõnul sugugi ainus naisatleet. Peterburis tegutsenud maadlusentusiast ning osav ärimees Aleksander Müller organiseeris sealsetest Eesti soost majateenijatest maadlustrupi, kuhu hiilgeaegadel kuulus 20 naist. See fakt kõlab tänasel päeval uskumatult ja pööraselt, aga selles ajas võis maadlusega seotud naine saada võimaluse olla emantsipeerunud.

Kilk tõstis esile, et need naised loobusid tol ajal tavapärastest naistele võimaldatud töödest ja tegemistest, jätsid harjumuspärase elu, kindla palga ning vahetasid selle ebakindla maadlusartisti ameti vastu. "Kas soosis heitlik aeg tegema hulljulgeid valikuid? Vähe on säilinud materjale nende naisatleetide kohta – mõned kirjad, mälestuskillud, ajaleheväljalõiked. Seda pole just palju. Küsimusi on rohkem kui vastuseid," märkis ta.

Kilgi sõnul võime otsida nii mõnelegi küsimusele vastuseid hoopis tänapäevast. "Näitusel osalevate tüdrukute sõnul ongi maadluse fenomen see, et aitab unustada argipäeva pingeid ning tasakaalustada vaimset ja füüsilist poolt. Maadlus maandab, annab võimaluse ennast välja elada, samas pakub vaheldust ja adrenaliini," lausus ta.