Laululembeseim järvalane elas Peetri kihelkonnas

«Kiikujad». Theodor Gehlhaar, 1840 Vanimad kirjapanekud Peetri kihelkonnast on Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt, kes kogus 1828. aastal üliõpilasena 28 regilaulu Viisu külast. Ottilie Kõiva on koondanud need eraldi väljaandesse «Aeg ärgata», mis ilmus 2014. aastal. Kreutzwaldil oli õnn kuulda veel elavat regilaulu selle ehtsas esituskeskkonnas. Tõenäoliselt ongi need laulud üles kirjutatud neidudelt kiigeplatsil. Kiigeleminek tähendas pääsemist madalate suitsutarede hämarusest kevadsuvise looduse keskele teiste noorte sekka, kiigeplatsile kuskil kaunil mäekingul. Mindi oma parimates riietes ja ehetes. («Aeg ärgata», lk 9–19) Foto: Järvamaa muuseum, PM 215 K 115

«Uus piibel – Peetri regilaulud – käes! Siit jätkub nüüd küll elupäevade lõpuni ja jääb veel lastelegi laulda.» Nii kirjutas Järvamaal regilaule viljeleva ansambli Rakuke üks eestvedajaid, Hedi Jürgen, nädalapäevad tagasi Facebooki lehel.

Pildil olev mahukas raamat (997 lk) on Jakob Hurda algatatud teadusliku väljaande «Vana kannel» XIV köide, mis nägi trükivalgust eelmise aasta oktoobris. Koostanud on selle, nagu ka «Vana kandle» X, Anna ja Paide kihelkonna vanemate rahvalaulude köite (2012), regilaulu-uurija Ottilie Kõiva ja Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Janika Oras.

Ottilie Kõiva, kelle vanematekodu oli Järvamaal Anna kihelkonnas Nurme (endises Nurmsi) külas Pritsu talus, meenutas, et ajalooliselt kuuluvad Anna, Paide ja Peetri kihelkond kokku, suures osas olid Anna ja Paide laulud tuttavad ka Peetri kihelkonnas, seal püsis vanem laul kauem ja sealt on käidud rohkem kogumas ka. (Loe lähemalt Järva Teatajast «Regilaul annab tagasi meie põlvnemisloo», 30. juuni 2012)