Riigihangete arv jäi aasta varasemale tasemele

Ülemistele terminali rajamiseks viis aastat tagasi korraldatud arhitektuurikonkursi võitnud büroo 3+1 jäi riigihangete vaidlustuskomisjonis kaotajaks ja uue konkursi toimumisele ei ole praegu enam takistusi. Foto: Eero Vabamägi

​Eelmisel aastal algatati 8341 riigihanget asjade ostmiseks ning teenuste ja ehitustööde tellimiseks. Esialgsel hinnangul alustati riigihankeid ligi 2,4 miljardi euro eest, selgub rahandusministeeriumi avaldatud esmastest riigihangete registri andmetest.*

Valdav osa hangetest olid riigisisesed, jaotudes liigiti ühtlaselt kolmeks: 33 protsenti teenuste, 33 protsenti asjade ja 29 protsenti ehitustööde riigihanked. Rahvusvahelised hanked moodustasid alla veerandi kõikidest hangetest. Suurimad lõppenud hangete maksumused jäävad suurusjärku 50 miljonit eurot. Eelmisel aastal alustatud riigihangetel osalenud ja ka edukatest pakkujatest oli 96 protsenti Eesti päritolu. Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetega on aastalõpu seisuga sõlmitud 86 protsenti lepingutest.

„Möödunud aastal mõjutas riigihangete trende kestev koroonaviirus. Jätkuvalt tehti palju väljakuulutamiseta läbirääkimisteta hankemenetlusi ning ainult madalamal hinnal põhinevaid hankeid,“ ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane. „Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal hangetes on kõrge ning see on märk avatud konkurentsi võimalustest hanketurul.“

Enim ehk 44 protsenti kasutati avatud hankemenetlust, mis kasvas aastaga 5 protsenti. Pisut alla kolmandiku hangetest korraldati lihthankemenetlusena ja ligi 16 protsenti moodustasid väikehanked. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi oli pisut üle 6 protsendi ning üle 3 protsendi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusi. Teisi menetlusliike kasutati vähem.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi korraldati 543 korral, vähenedes aastaga 115 võrra. Möödunud aastal ei olnud koroonaviirus enam ootamatu ning hankijatel oli võimalik oma tegevusi planeerida, mistõttu ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine enam alati põhjendatud ning näitas ka vähenemise trendi.

Riigihangetest hinnati üksnes madalaima hinna või kulu alusel 87 protsenti ja ainult 13 protsendil hangetest kasutati pakkumuste hindamisel lisaks hinnale või kulule ka mõnda kvaliteeti kirjeldavat kriteeriumit. Kvaliteedikriteeriumite kasutamise osakaal on püsinud 13 protsendi ümber viimased seitse aastat. „Rahandusministeerium julgustab hankijaid enam kaaluma kvaliteedikriteeriumite kasutamise võimalusi pakkumuste hindamisel,“ lisas Kristel Mesilane.

Raamlepingu sõlmimiseks algatati riigihankeid kokku 19 protsenti, mis on veidi rohkem, kui sellest eelneval aastal. Raamlepingute sõlmimiseks algatatud riigihangete osakaal on olnud tõusutrendis ja kasvanud kuue aastaga kaheksa protsenti.

Suurenes e-hanke vahendite kasutatavus. Dünaamilist hankesüsteemi kasutati 33 korral ja e-kataloogi 10 korral. Mõlemate kasutus kasvas aastaga kolmandiku võrra. „Dünaamilise hankesüsteemi kasutamine hoiab turu avatuna, ettevõtjad saavad jooksvalt liituda ning süsteem võimaldab hankijatel saada suuremal hulgal pakkumusi ja saavutada avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalset kasutamist suurema konkurentsi kaudu,“ rõhutas Kristel Mesilane. „E-kataloog võimaldab saavutada säästuefekti ja on mugav tööriist eelkõige kesksetes ning ühishangetes, kus riigihanke tulemusena sõlmitud lepingute raames on palju tellijaid ja tellitavate toodete arv on suur, näiteks IT seadmed, meditsiinitarvikud või kontoritarbed.“

Kõige rohkem riigihankeid algatas möödunud aastal Transpordiamet (353 hanget), seejärel Riigi Tugiteenuste Keskus (295 hanget), Riigi Kinnisvara AS (244 hanget) ning Riigimetsa Majandamise Keskus (239 hanget).

Riigihangete 2021. aasta statistika on esialgne ja koostatud riigihangete registrile esitatud andmete põhjal 31.12.2021 seisuga. Paljud alustatud riigihankemenetlused on pooleli ja andmed täienevad. Statistikaga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.