Majandusprognoos: inflatsiooni ohjeldamisest saab aasta olulisim teema majanduses

Hinnatõus pitsitab Eesti peresid niigi, kuid vastuoluline tulumaksusüsteem ei luba keskklassi palkadel üha hoogustuva inflatsiooniga sammu pidada. Foto: Eero Vabamägi

Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Baltimaad COVID-19 pandeemiaga toimetulekul olnud väga edukad. 

SKP on kõigis kolmes Balti riigis juba ületanud pandeemiaeelse taseme ning Eesti on viimased kaks aastat olnud Euroopa kasvuliidrite hulgas. Inflatsiooni edukast ohjeldamisest saab 2022. aasta tähtsaim majandusküsimus Baltikumis ja terves maailmas, hindab Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš

Majanduse taastumine on Balti riikides olnud märkimisväärselt kiirem kui teistes Euroopa riikides ja vähem kui kaks aastat pärast pandeemia algust on kõik kolm riiki ületanud varasema SKP taseme. Eestis oli SKP 2021. aasta kolmandas kvartalis 5,1% võrra kõrgem kui 2019. aasta neljandas kvartalis. Leedus ja Lätis aga on SKP juba vastavalt 4% ja 1,7% võrra kõrgem.

Samal ajal euroalal tervikuna on SKP endiselt 0,3% võrra madalam kui enne COVID-19 pandeemia algust. On huvitav, et Baltimaade majanduskasv on 2021. aastal olnud parem kui näitasid prognoosid 2020. aasta septembris – enne pandeemia teist ja kolmandat lainet. Minu arvates näitab see nii ettevõtjate paindlikkust ja võimet kohaneda uue olukorraga kui riigi pakutud abi olulisust. Majanduse elavnemine on siiski ebaühtlane ja ulatuslikud ülemaailmsed majanduse toetusmeetmed aitavad üha enam kaasa hinnatõusule. Arvan, et inflatsiooni edukast ohjeldamisest saab 2022. aasta tähtsaim majandusküsimus. COVID-19 pandeemia kolmas aasta on seega majanduse jaoks teistsugune kui kaks esimest aastat, kuid pole põhjust arvata, et majanduses ei jätku piisavalt tugev kasv.

Endiselt pole maailmamajanduses puudust headest uudistest, kuid on ebameeldivaks üllatuseks on inflatsiooni kasv. Meeleolud juhtivate majanduste ettevõtluses on kõrgel tasemel, maailmakaubandus ja uued tellimused kasvavad, töötuse määr USAs ja ka Euroopas läheneb kriisieelsele tasemele. Bloombergi küsitletud majandusteadlased prognoosivad, et USA majandus on 2023. aastal suurem kui enne COVID-19 pandeemiat prognoositud, samas kui euroala majandus pöördub tagasi varasemale kasvuteele. Majanduse sedavõrd kiire taastumine pärast nii tõsist langust oleks kogu maailma majanduse ajaloos ainulaadne. Kuid väljakutsed maailmamajanduses kasvavad kindlasti. Inflatsiooni järsk tõus, energiakriis Euroopas, Hiina majanduse aeglustumine ja ebastabiilsus Hiina kinnisvarasektoris, samuti geopoliitilised pinged ja COVID-19 omikroni tüve kiire levik on olulised riskid, mis mõjutavad nii maailmamajandust kui Balti riikide arengut 2022. aastal. Hea uudis on muidugi see, et olemasolevad COVID-19 vaktsiinid hoiavad endiselt ära tõsise haigestumise. Kuid need ei ole täiuslikud ja seetõttu on riigid sunnitud kehtestama uusi piiranguid, samas kui Hiina katsed peatada viiruse täielik levik oma riigis võivad põhjustada uusi häireid tarneahelates. Piiratud tootmine ja püsiv nõudlus tähendavad tõenäoliselt seda, et COVID-19 tulevased lained pigem soodustavad kui pidurdavad ülemaailmset hinnatõusu.

Balti riikides on tarbijahinnad viimase aasta jooksul tõusnud kiiremini, kui majandusteadlased suudavad oma prognoose korrigeerida. Inflatsioon on Baltikumis jõudnud praegu kõrgeimale tasemele alates aastaist 2008–2009 ja on kiireim Euroopa Liidus. Tarbijahindade inflatsioon Leedus ja Eestis ületab 10%, Lätis alles läheneb sellele. Energia ja toidu osakaal Balti riikide tarbimises on suur, mistõttu tunneme üleilmseid hinnakõikumisi rohkem. Praegu on üle poole inflatsioonist Baltikumis tingitud kütuse, elektri, maagaasi ja soojusenergia kallinemisest. Energiakriisil on Euroopas palju põhjusi, kuid praegused hinnarekordid on tõenäoliselt vähemalt osaliselt mööduvad. Seetõttu aeglustub inflatsioon Baltikumis 2022. aasta lõpus, kuid viimastel kuudel on inflatsioon üha ulatuslikum ning seetõttu ei peata energiahindade normaliseerumine üldist hinnatõusu. Vähemalt mitte kohe. Tootjahindade inflatsioon on Baltikumis praegu üle 20% ja surve hinnatõusude ülekandmiseks tarbijatele on suur. Ka energiahindade tõus ei ole lõpptarbimishindades veel täiel määral kajastunud ning ettevõtjad peavad arvestama piisavalt kiire palgakasvuga, sest tööealine elanikkond väheneb jätkuvalt ja palgakasv ületab juba pikemat aega tootlikkuse kasvu. See sunnib üha enam mõtlema hinnatõusule. Ja see on praegu suhteliselt lihtne, sest nii tarbijad kui ettevõtted teavad, et inflatsioon on tõusuteel ning hinnatõusu põhjused ei vaja palju selgitamist.

Tööstuse kasv aitab kaasa majanduse taastumisele. Balti riikide töötlev tööstus kasvas 2021. aastal oluliselt kiiremini kui majandus tervikuna. Lätis ja Eestis on tootmismahud 2021. aasta esimese 10 kuuga kasvanud 6–8% võrra, Leedus on aga töötleva tööstuse kasv ulatunud isegi 18%. Tootmismahud ületavad kõigis kolmes Balti riigis ja enamikus sektorites oluliselt 2019. aasta lõpu taset ning see on olnud üheks põhjuseks, miks Balti riikide majandused on suutnud COVID-19 algsest šokist nii kiiresti taastuda. Tootjate meeleolu on positiivne ja eksporditellimused kasvavad, mistõttu on Balti tööstuses tõenäoliselt tänavu oodata head majanduskasvu aastat. Viimastel kuudel tõusevad hinnad aga tööstuses oluliselt kiiremini kui tootmismahud ning ka Euroopa energiakriis on Baltimaade tööstusele suureks ohuks. Hea uudis on see, et praegu ei ole elektrihindade tõus tööstusele olulist mõju avaldanud ja ka elektrienergia tarbimine Baltikumis kasvab jätkuvalt. Fikseeritud tariifidega ettevõtete puhul ei ole elektrihind nii järsult tõusnud ja paljude Baltikumi tootjate energiakulud ei ületa siiski üldjuhul 4–7% käibest.

Euroopa Liidu fondidest tehtavad investeeringud kuumendavad ehitussektorit 2022. aastal. Aktiivne kinnisvaraturg ja kinnisvarahindade tõus, EL-i majanduse elavdamise fondide investeeringud, laenude suurenemine ja tööstusinvesteeringute kasv viitavad sellele, et 2022. aasta on Balti riikide ehituses hea aasta. Pealegi toimuvad 2022. aastal Lätis parlamendivalimised ja valimisaastad on ehituses üldiselt head. Ehituse, nagu ka tööstuse suurimaks väljakutseks saab tõenäoliselt hinnatõus. Ehitussektoris on vähe vaba tootmisvõimsust ja ehitusmaterjalide hinnad tõusid Balti riikides juba 2021. aasta kolmandas kvartalis 12–17% võrreldes 2020. aastaga. Energia hinnatõus tähendab tõenäoliselt ehitusmaterjalide edasist kallinemist 2022. aastal, mis võib põhjustada mõnede projektide edasilükkumist nii era- kui avalikus sektoris.

Tööpuudus Baltikumis on lähenemas pandeemia-eelsele tasemele ja tööturg on taas üle kuumenemas. COVID-19 pandeemia ajal tööpuudus Baltikumis suurenes, kuid 2021. aasta novembris langes töötus Eestis 5 protsendile, Lätis ja Leedus aga vastavalt 7,3 ja 6,0 protsendile. Samal ajal on keskmine töötasu Balti riikides 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis tõusnud Eestis 6,7% võrra ning Leedus ja Lätis enam kui 10% võrra. COVID-19 kriisist mõjutatud teenindussektorite tööhõive vähenemine on vähendanud madalapalgaliste arvu ja aritmeetiliselt suurendanud keskmist palka, siiski kinnitavad meie klientide andmed sissetulekute märkimisväärset suurenemist 2021. aastal. Seetõttu teatab üha rohkem ettevõtteid raskustest töötajate leidmisel. Samal ajal on e-õpe ja muud tegurid vähendanud majanduslikult aktiivse elanikkonna osakaalu, demograafiliste tegurite tõttu väheneb jätkuvalt majanduslikult aktiivses eas elanike arv ja COVID-19 pandeemia mõjul on vähenenud muud tööjõuallikad, sh on näiteks vähem välisüliõpilasi, kes saavad nüüd õppida kaugteel. Lähitulevikus on tööjõupuudust kõige tõenäolisemalt tunda teenindussektorites, kuna töötajaid on kaasanud teised sektorid, mis on COVID-19 pandeemia ajal kasvanud. Arvestades tuleva aasta prognoositud inflatsiooni, majanduskasvu ja töötuse määra, võib keskmise palga kasv 2022. aastal olla üle 7–8%.

Tarbimine kasvab koos sissetulekutega, kuid inflatsioon vähendab inimeste tegelikku ostujõudu. Elanikkonna sissetulekute kasv ja teenuste piiratud kättesaadavus on aidanud kaasa jaemüügi kasvule. 2021. aasta esimese üheteistkümne kuu kokkuvõttes kasvas jaemüük võrreldavates hindades Leedus ja Eestis võrreldes 2020. aastaga enam kui 10% võrra, kuid Lätis kasvas jaemüük vaid 1,8%. Viimase kümne aasta jooksul on jaekaubanduse areng kõigis Balti riikides olnud peaaegu identne, kuid tänavu on jaekaubandus Lätis kasvanud oluliselt aeglasemalt kui Leedus ja Eestis. Leedu ja Eesti majanduskasv on 2021. aastal olnud veidi parem kui Lätis ning Eestis on tarbimist hoogustanud inimeste võimalus oma pensioni teise samba säästud välja võtta. Samas on palgakasv Balti riikides sarnane ja majapidamiste hoiused on 2021. aastal suurenenud 16–21% võrra. Balti riikide vahelised erinevused jaemüügis on seega peamiselt tingitud epidemioloogilistest kaubanduspiirangutest, mis on Lätis olnud ulatuslikumad kui Leedus või Eestis.

Läti jääb Leedust ja Eestist maha üha suurema hulga majandusnäitajate poolest. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Baltimaad COVID-19 pandeemiaga toimetulekul olnud väga edukad. SKP on kõigis kolmes Balti riigis juba ületanud pandeemiaeelse taseme ning Leedu ja Eesti on viimased kaks aastat olnud Euroopa kasvuliidrite hulgas. Samal ajal on Läti majanduse elavnemine olnud mõnevõrra aeglasem. See erinevus on tõenäoliselt tingitud nii majanduslikest teguritest kui ulatuslikumatest ja pikemaajalistest epidemioloogilistest piirangutest Lätis. See puudutab nii kaubandust kui turismi, kus näitajad on Lätis 2021. aasta teisel poolel olnud nõrgemad kui Leedus ja Eestis. Ka on Leedul ja Eestil viimastel aastatel olnud oma edulood, näiteks Pfizeri COVID-19 vaktsiinide tootmine Leedus ning start-up edulood ja Volkswageni kontserni investeeringud Eestisse. Läti seevastu ei ole suutnud leida oma nišši pärast Venemaa transiitvedude kaotamist ja sellega seotud mitteresidentide finantsvoogude teenindamist. Suurt muret valmistab aga suhteliselt aeglasem kasv sektorites, kus ei ole objektiivset põhjust naabritest maha jääda, nagu näiteks IT-teenuste eksport. See annab alust arvata, et lähiajal on Lätil naabreid raske kinni püüda.