/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2022/01/19/14318125t1h6e08.jpg)
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan koolivõrgu korrastamise sildi all gümmaasiumiklasside sulgemine maapiirkondades vale ja süvendab ääremaastumist.
Lauri Läänemets maapiirkondade gümnaasiumiklasside sulgemisest: ministeeriumite exceli-põhine juhtimine lämmatab süstemaatiliselt maapiirkondi
„Olen nõus ministeeriumiga selles, et kõiki gümnaasiume maapiirkondades enam pidada ei saa. Ministeerium on aga ära unustanud regionaalarengu perspektiivi ja tegemata jätnud koolide sulgemise mõjuanalüüsi. Enne koolide sulgemist peaks ministeeriumi proovima leida koolidele uusi funktsioone, mis toetaks piirkondlikku arengut. Näiteks täiskasvanu hariduse toomine inimestele lähemale läbi üldhariduskoolide võrgustiku.
Riigigümnaasiume planeeriti ainult maakonnakeskustesse ja teised gümnaasiume pidavad omavalitsused jäeti kõrvale. Maakonnakeskustesse tekkisid riigigümnaasiumid ja loodeti, et alles jäänud gümnaasiumid suletakse volikogude poolt ise. See lootus pole aga täitunud ja riigigümnaasiumid pole kõikjal käivitunud nii nagu planeeriti. Mõistlik oleks koolivõrku planeerida koostöös omavalitsustega, mitte ainult rahastusmudeliga sundides ja ühekordse toetusrahaga meelitades,“ lisas Läänemets.
Läänemetsa sõnul omab elule maal suuremat mõju aga põhikoolide sulgemine maapiirkondades, millest ministeerium hetkel ei räägi.
„Eesti haridusstrateegias 2021-2035 on loobutud kodulähedaste põhikoolide säilitamise põhimõttest ning asendatud see kuueklassiliste koolidega. Riik on taganenud maapõhikoolide säilitamisest. See on maaelu väljasuretamine ja hariduse kättesaadavuse vähendamine kolmandikule Eesti noortest. Põhikooli kadumine toob tihti kaasa ka kohapealse huvihariduse vähenemise,“ lisas Läänemets.
Põhikoolide sulgemine võib oodata ees üle 100 põhikooli üle Eesti, kus kolmandas kooliastmes õpib vähem kui 30 õpilast. Sotsiaaldemokraadid on selle vastu, et riik ei püüagi otsida lahendusi ja välja töötada uut väikekooli mudelit ning läheneb tervele Eestile ühtemoodi, arvestamata piirkondlike eripäradega.
„Koolide kärpimise ja vähendamise plaan ei arvesta ka hariduse arengukava teise olulise eesmärgiga, milleks on õppijakeskne lähenemine. Seda on võimalik oluliselt paremini teha väiksemas koolis, kui suures kombinaadis. Kodulähedaste põhikoolide hoidmisest loobumine näitab, et ministeeriumid tegutsevad jätkuvalt silotornidena ja süvendavad oma tegevusega ääremaastumist,“ ütles Läänemets.