Suhtumine ilutulestikku jagab eestimaalased kaheks

Aastavahetuse ilutulestik Tallinnas. Foto: Remo Tõnismäe

Kas aastavahetusel lasta ilutulestikku või mitte – see on küsimus, mis jagab eestimaalased võrdselt kahte leeri. 49 protsenti eestimaalastest pooldab aastavahetusel ilutulestiku laskmist ning 48 protsenti leiab, et seda tulevärki pole vaja, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

Ilutulestiku pooldamise küsimuses ilmneb erinevus eestlaste ja muu rahvuse esindajate vahel. Kui eestlastest pooldab aastavahetuse tulevärki 43 protsenti, siis muukeelsest elanikkonnast üle poole ehk 61 protsenti.

Ka erinevates vanuserühmades on näha erinevusi. Näiteks on mittepooldajaid on enim eakate hulgas – koguni 74 protsenti vanuses 75+ ei toeta ilutulestiku laskmist. Kõige vähem on mittepooldajaid 35–49-aastaste hulgas – ligi kolmandik.

Kui vaadata põhjendusi, miks ilutulestikku ei pooldata, tuuakse enim välja muret mets- ja koduloomade pärast, keda rakettide paugutamine võib hirmutada. Enam kui kolmandik mainib ka oskamatut ja vastutustundetut ilutulestiku käsitsemist, mis võib tekitada ohtlikke olukordi. Sama palju muretsetakse ka ilutulestikust tekkiva õhusaaste pärast.

Nende hulgas, kes ilutulestiku laskmist aastavahetusel pooldavad, mainitakse enim ilutulestiku laskmist kui olulist aastavahetuse traditsiooni – nii arvab 60 protsenti eestimaalastest. Veidi alla poole mainib ka asjaolu, et ilutulestik käib pidustuste juurde ning tulevärgi vaatemängu on ilus vaadata. Siinkohal on jällegi teatav erisus eestlaste ja muukeelsete elanike vahel – kui eestlased piirduvad ilutulestiku nautimisega pigem aastavahetusel, siis muukeelsed vastajad peavad ilutulestikku üleüldse pidustuste traditsiooniliseks osaks.

14 protsenti mittepooldajatest põhjendab oma hoiakut mittehoolimisega ning pea iga kümnes elanik peab raha kulutamist ilutulestikule ebavajalikuks.

Üle-eestilises veebiuuringus osales 1368 eestimaalast vanuses 15–84 eluaastat.