Kirjandusmuuseumis esitletakse Peetri kihelkonna rahvaluulepärimust

Urmas Glase
Copy
«Mina lauliku soosta,/keelepeksija peresta –/ laulik oli minu isani,/
laulik oli minu emani,/ laulik mu väike vennanaene,/ laulik oli lapsekiigutaja,/ laulik mu’st enesestki saabki.» Nii laulis 1911. aastal Esna külas 45aastane taluperenaine Pauline Arme, kes oli «üle küla laulja, iga töö juures laulis, kedras ja laulis, lõpuni oli tema ea ääl.» Pildi, kus Pauline Arme on koos lapselapsega, on teinud Richard Viidalepp 1942. aastal.
«Mina lauliku soosta,/keelepeksija peresta –/ laulik oli minu isani,/ laulik oli minu emani,/ laulik mu väike vennanaene,/ laulik oli lapsekiigutaja,/ laulik mu’st enesestki saabki.» Nii laulis 1911. aastal Esna külas 45aastane taluperenaine Pauline Arme, kes oli «üle küla laulja, iga töö juures laulis, kedras ja laulis, lõpuni oli tema ea ääl.» Pildi, kus Pauline Arme on koos lapselapsega, on teinud Richard Viidalepp 1942. aastal. Foto: Foto: Richard Viidalepp 1942. EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Foto 1932

Homme kell 15 algab Tartus kirjandusmuuseumis Peetri kihelkonna rahvaluulepärimuse väljaannnet tutvustav ettekandekoosolek „Ma teen laulust laiad väljad, millel saab osaleda ka veebi vahendusel.

Pidulik ettekandekoosolek on pühendatud raamatu ühe koostaja, Järvamaalt pärit folkloristi Ottilie Kõiva 90. sünnipäevale.

Koosolekul esitletakse Peetri kihelkonna rahvalaulude akadeemilist väljaannet Vana Kannel XIV, mille koostasid Ottilie Kõiva ja Janika Oras.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles