K, 8.02.2023

Jõuda tagasi koju – see oli eelmise aasta tähtsaim tegu

Järva Teataja
Jõuda tagasi koju – see oli eelmise aasta tähtsaim tegu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Järvamaa aasta tegu 2021 sai alguse juba üle 110 aasta tagasi.

Viimased kümmekond aastat on Paides peetud tuliseid läbirääkimisi, kus peaks asuma riigigümnaasium. Esimesena käis mõtte rajada gümnaasium väärikasse Posti 12 majja välja praegune Paide Hammerbecki põhikooli direktor Vello Talviste, kes toona juhtis tollast Paide gümnaasiumi.

Talviste ideest kirjutas ka Järva Teataja, kuid kohalikud poliitikud sellega kaasa ei tulnud. Maja on liiga väike, kordategemine liiga kallis – toodi põhjenduseks.

Riigigümnaasiume hakkas kerkima igasse Eestimaa kanti ja peagi said linnajuhid aru, et ka Paides ei saa sellest üle ega ümber. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga tuli linna kaardile lõpuks panna üks punane ristike.

Aastate jooksul on Järva Teatajas ilmunud sel teemal nii palju artikleid, et isegi lühikokkuvõtte tegemine neist võtaks enda alla terve lehenumbri.

Ühel hetkel tundus, et gümnaasiumile on parim paik toonase Paide ühisgümnaasiumi maja asemel. Nüüd on seal juba ammu uus koolimaja, kuid mitte gümnaasium. Siis tõsteti esile praeguse Hammerbecki põhikooli maja. Oma võimalus riigigümnaasiumiks saada oli ka Lai 33 majal, mis tegutses pikalt Paide 3. keskkooli nime all.

Lõpuks tundus, et kõige mõttekam on kolida gümnaasium Järvamaa kutsehariduskeskuse Paide õppekohta.

See oli paljudele toonastele linnajuhtidele siiski vastukarva ja ühel hetkel jõudsid volinikud üllatavale üksmeelele: Paide gümnaasiumile on parim koht Posti tänaval.

Kui kodus olid vaidlemised lõppenud, algas palli põrgatamine haridus- ja teadusministeeriumiga, sest kooli omanik on riik. Ministeerium eelistas esialgu plaani rajada gümnaasium siiski kutsekooli ruumidesse, kuid kohalike poliitikute survel ja valitsuste vahetumisega jõuti viis aasta tagasi sinnamaale, et langes lõplik otsus – Paide gümnaasiumi hoone hakkab asuma Posti tänaval.

Tegelikult ei läinud uhke koolimaja rajamine Paidesse ka rohkem kui sada aasta tagasi kuigi libedalt. Arhitekt Aleksei Kieselbaschi projekt sai heakskiidu juba 1903. aastal ja tsaaririik otsustas ehitust rahastada 24 278 rubla ulatuses, kuid alanud Vene-Jaapani sõda ja järgnenud revolutsioonilised sündmused Venemaal põhjustasid riigis majandusraskusi.

Ehitustööd said toona hoo sisse alles 1909. aastal ja 1910. aastal istusid õpilased seal koolipinkidesse.

Kuigi uut koolimaja Vallimäe külje alla asuti ehitama põhjusel, et poeglapsi õpetava Paide linnakooli ruumid olid õpilastele kitsaks jäänud, kolis vastvalminud majja sootuks Paides 1818. aastal tööd alustanud tütarlastekool.

Posti tänava kool sai endale nimeks Paide tütarlaste gümnaasium, olles esimene kool Järvamaal, mida nimetati gümnaasiumiks.

Paide gümnaasium.
Paide gümnaasium. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

1918. aastal muudeti kool eestikeelse õppekeelega Paide eesti naisgümnaasiumiks.

1924. aasta sügisest pääsesid majja õppima ka poisid ja noormehed, sest tütarlaste ja poeglaste gümnaasium ühendati ühisgümnaasiumiks.

Õppetöö Posti 12s kestis kuni 1963. aastal, mil aadressil Aiavilja 3 valmis Paide keskkoolile uus hoone, mis hiljem kandis Paide I keskkooli ja Paide gümnaasiumi nime. Nüüd on ta Paide Hammerbecki põhikool.

Alates 1964. aastast tegutses Posti 12s pioneeride maja, mis nimetati 1989. aastal koolinoorte huvikeskuseks. Kuni 2001. aastani asus seal raamatukogu.

2021. aastal 26. novembril langetasid Paide gümnaasiumi õpilased Järva kutsehariduskeskuse Paide õppekohas oma kooli lipu ja marssisid ühiselt Posti tänavale uhiuude majja.

Paide gümnaasiumi koolijuht Margo Sootla ütles maakonna suurimast tunnustusest teada saades, et kuigi temal on suur au tunnustus vastu võtta, seisab tegelikult teo taga väga palju inimesi, kes on andnud oma panuse, et gümnaasium Paides koju tagasi jõuaks. «Tänan kõiki neid inimesi!» sõnas ta.

Sootla sõnas, et kui aasta teo kandidaadid avalikustati, ei hakanud ta isegi kaalutlema, kus võiks kool hääletuse lõpus pingereas paikneda. «Samas kuulsin teistelt inimestel päris palju, et küllap tänavu saab aasta teoks just meie kool,» lausus ta.

Sootla meelest on seegi üks märk, et kogukond pidas väga oluliseks Paide gümnaasiumi asumist sellises väärikas kohas, kus hariduse andmist alustati juba rohkem kui sada aastat tagasi.

Kuigi koolimaja on nüüd valmis, siis Paide gümnaasium ei saa Sootla ütlust mööda kunagi valmis, sest üks hea kool peab kogu aeg arenema ja ajaga kaasas käima. «See ongi meile kõige olulisem, et siit saaks ka aastate pärast nii kvaliteetset haridust, et õpilased tahavad siia õppima tulla,» ütles ta.

Uues majas on ruumi veel ligi sajale õpilasele, kuid Sootla selgitusel ei oota nad seda, et naaberomavalitsustes mõni gümnaasium suletaks ja õpilased sealt kindlasti Paide gümnaasiumi üle tulevad. «Kui mõnes kohas enam gümnaasiumiharidust ei anta, siis ei tähenda see automaatselt, et õpilased kolivad sealt maakonnakeskusse. Nad võivad minna ükskõik millisesse gümnaasiumi või kutsekooli. Meie peame oleme nii tugevad, et tahetakse just siia tulla,» arutles ta.

Uues koolimajas on õppetöö käinud kaks kuud ja seni on Sootla teada tagasiside olnud väga hea. Majaga on tahtnud tutvuma tulla paljud inimesed, kuid viiruse leviku tõttu on see praegu raskendatud. Sootla lubas, et kui viirus taandub, siis teevad nad kindlasti lahtiste uste päeva, et kõik soovijad saaksid tulla maja ja kooli tegemisi uudistama.

2019. aastal Riigi Kinnisvara ASi, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti arhitektide liidu koostöös korraldatud Paide gümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis Salto arhitektuuribüroo ideekavandiga «Pai», autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.

Hoonet ehitas AS Megaron-E. Koolimaja mahutab 252 õpilast ja 30 õpetajat. Kompleksi netopind on 2447 ruutmeetrit.

AASTA TEOD

2003 Imavere kõrts

2004 Türi staadion

2005 võidupüha paraad Paides

2006 Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas

2007 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimine

2008 segakoori Suisapäisa teguderohke aasta

2009 Paide spordihall

2010 Mäo liiklussõlm

2011 Imavere sotsiaalmaja

2012 Järvamaa haigla õendusabi keskus

2013 Paide arvamusfestival

2014 Koeru keskkooli õpilaste esikoht noorteprogrammis ENTRUM, kus nad tulid välja ökonätsuga Nätrum

2015 Aruküla mõisa ennistus

2016 Arvo Pärdi muusikaaed Paides

2017 Otsus rajada Paidesse piimakombinaat

2018 Paide teater

2019 Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga laiendus ja muuseumide keskus

2020 Kirna tulbimeri paelus tuhandeid

Võitjas ei tekkinud kordagi kahtlust

Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinberg ütles, et tänavu võttis Järvamaa aasta teo hääletusest osa üle 2000 lehelugeja. Enamik neist eelistas oma hääle andmiseks Järva Teataja digilehe gallupit, kuid toimetus sai ka rohkelt e- ja paberkirju. «Suur tänu kõikidele hääletajatele, sest Järvamaa aasta tegu pole kunagi valinud mingi tarkade klubi, vaid sõna on saanud sekka öelda kõik järvalased,» lausus ta.

Reinberg sõnas, et tänavuses võitjas polnud hetkegi kahtlust. «Kohe, kui möödunud aasta eelviimasel päeval sai hääletama hakata, rebis Paide gümnaasium teistest ette ja kordagi ei õnnestunud ühelegi teisel väärikal teol talle kandadale astuda,» ütles ta.

Reinberg täpsustas, et kui hääled olid kokku loetud, siis selgus, et 42 protsenti kõigist hääletajatest pidas just gümnaasiumi maja valmimist eelmisel aastal meie maakonnas kõige tähtsamaks teoks.

Gümnaasiumile järgnesid kolm tegu, mis kogusid lõpuks hääli suhteliselt võrdselt. Need olid Paide teatri projekt «33 kõnet», Oisu Aganikufestival ja Türi vibulaskjate suured teod.

Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja on Järvamaa aasta tegu valinud 20 aastat.

Järvamaa aasta tegu 2021 kandidaadid

Imavere üürimaja valmimine

Oisu Aganikufestival

Paide gümnaasiumi hoone valmimine

Paide teatri aktsioon «33 kõnet»

Ragnar Klavan liitus Paide linnameeskonnaga

Rohegaasijaama avamine Oisus

Riiklike pühade tähistamine Paides

Türi uus vallamaja

Valgekivi ärimaja avamine

Vibulaskurid jõudsid maailma paremikku

Märksõnad
Tagasi üles