Justiitsministeerium soovib liita vanglameditsiini üldise tervishoiusüsteemiga

Tallinna vangla Foto: Tairo Lutter

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile väljatöötamiskavatsuse, milles pakub välja vanglameditsiini liitmise üldise tervishoiusüsteemiga. Ministeerium ootab koostööpartnerite ja huvirühmade arvamusi 14. märtsiks.

„Eesti vanglates töötab üle saja kvalifitseeritud meditsiinitöötaja, kelle kasutada on kaasaegsed meditsiiniseadmed ning ligi 6,2 miljoni euro suurune eelarve, millega pakume täna vangidele väga head tervishoiuteenust. Riiklikust seisukohast ei ole aga paari tuhande inimese jaoks eraldiseisva süsteemi ülevalhoidmine mõistlik,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Mõistagi on maksumaksjale koormav, kui nii justiits- kui tervishoiusüsteem teevad paralleelselt meditsiinitöötajate personalitööd, korraldavad koolitusi ja meditsiinitehnika hankeid ning arendavad kulukaid IT-lahendusi,“ lisas Lauri.

Ettepaneku esitamisele eelnevalt on toimunud mitmeid kohtumisi sotsiaalministeeriumiga, eelmise aasta lõpus lepiti kokku muudatustega ühiselt edasi liikumine.

Vanglate meditsiiniosakondades on kokku 145 töökohta, sh pere- ja üldarstid, õed, psühhiaatrid, hambaarstid, silmaarstid, neuroloogid, kirurgid, samuti radioloogid, uroloogid, günekoloogid jt. Lisaks kuuluvad üksuste koosseisu psühholoogid ja kliinilised psühholoogid. Koos personali ja aparatuuriga annaks justiitsministeerium sotsiaalministeeriumi valitsemisalale üle ka eelarve.

Sarnaselt tänasele, osutataks pärast meditsiinisüsteemide liitmist vangidele ambulatoorset ja statsionaarset üld- ja eriarstiabi ning ööpäevaringset vältimatut arstiabi vanglates kohapeal. Jätkuvalt saadetaks vang koos järelevalvega tavahaiglasse vaid siis, kui vanglas kohapeal ei ole võimalik ravi pakkuda. Muudatusena liiguksid vangla meditsiinitöötajad tervishoiuteenuse osutaja koosseisu. Muudatus korrastab tänast praktikat, sest enamus töötajatest on juba täna osakoormusega väljaspool vanglat paiknevates raviasutustes ametis ning suur osa tervishoiuteenustest osutatakse juba täna haiglates kohapeal.

„Vanglameditsiini eripäraks on, et siinsete patsientide tervisenäitajad on keskmisest kehvemad, sest nende sotsiaalne toetus ja juurdepääs tervishoiusüsteemile on enne vanglasse sattumist olnud puudulik,“ selgitas Maris Lauri. „Tervishoiuteenuseid vajavad vangid ka peale vabanemist ning ühtselt korraldatud ja juhitud süsteemis on selleks paremad võimalused.“

Eesti vanglates on 31.01.2022 seisuga kokku 2181 vangi.

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on plaanis õiguslikud muudatused välja töötada selle aasta sügiseks, muudatuse jõustumise varaseim võimalik aeg on 01.01.2023 a.