Metsa- ja puidutööstuse tasutud maksud oma samas suurusjärgus riigi kuludega haridusele

Palgivirn Võru-Tartu tee ääres. Foto: Tomi Saluveer / Lõuna-Eesti Postimees

Mainekas Ernst & Young Baltic ASi uuring toob välja, et Eesti üks tugevamaid majandusharusid, metsa- ja puidutööstuse sektor on teinud oma arengus tugeva arenguhüppe. Erialaliidu hinnangul on puit rohepöörde jaoks peamisi võimalusi, aga edasised investeeringud võivad ettevõtete vähese kindlustunde tõttu jääda toppama.

Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Aastatel 2017-2019 kasvas lisandväärtus ühe miljoni tihumeetri puidu kohta ligi veerandi võrra ning seda olukorras, kus riik raiemahte vähendas ehk kodumaist toorainet jäi vähemaks. Raiemahtude jätkuv vähendamine viiks aga Eesti majandusest sadu miljoneid eurosid ja tuhandeid töökohti, selgub uuringust.

„See näitab, kui kiire on metsa- ja puidutööstuses tootearendus ja milline potentsiaal sellel veel olla võiks. Sektori ettevõtted on tublid ja aina nupukamad arendama puidust tooteid, mida kallimalt müüa, mis on ka keskkonnasõbralikud ning aitaks kaasa Eesti kliimaeesmärkide täitmisele,“ kommenteeris Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja.

Välja rõhutas, et puit on Eestis rohepöörde läbiviimiseks üks peamisi võimalusi ning ühiselt tuleb leida lahendused, kuidas selle käigus kasvatada Eesti inimeste heaolu ning jätta meie lastele terved ja tugevad metsad.

Paraku on Välja sõnul investeeringud praeguses turbulentses olukorras, kus ei ole kindlust raiemahtudes ja kodumaises tooraines, peatumas. Sellega seoses aeglustub ka edasine areng.

„Pigem vaadatakse, kas on mõistlik investeerida Eestist välja. Selle trendi jätkumisel võib sektori areng ja innovatsioon toppama jääda ning Eesti kaotada olulise konkurentsieelise, mis meil tänu kodumaisele toorainele ehk puidule olemas on,“ nentis Välja.

Taltechi professori Jaan Kersi sõnul saab metsa- ja puidusektori edasine areng tulla teaduslikust innovatsioonist ja bioringmajandusest. Eesti on puidu mehaanilises väärindamises juba maailma tipus, ent meil oleks palju võita, kui väärindaksime praegu põhjamaade tselluloositehastesse eksporditavad puidukogused hoopis Eestis. Taoline võimekus tooks EY uuringu põhjal Eesti majandusele üle 300 miljoni euro lisatulu ning looks tuhandeid töökohti.

„Puit on 21. sajandi materjal. Juba praegu ehitavad meie ettevõtted puidust satelliite, kortermaju ja tankereid. Tulevikus saaks lisada edulugude nimekirja ka riided, farmaatsia, kõrgtehnoloogilise kiu ja palju muud,“ ütles Kers. “Puidust saadavate toorainete suuremaks väärindamiseks järgmisel astmel tuleb puidukeemia ja biotehnoloogiate alast kompetentsi edasi arendada nii ülikoolides kui ettevõtetes.“

Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ca 13,8 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli 2019. aastal üle 1,07 miljardi euro, samas suurusjärgus on näiteks Eesti riigi kulutused haridusele.

Eriti tugev on metsa- puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Kesk- ja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted vastavalt 22 ja ja 18 protsenti lisandväärtusest. Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligikaudu 14 protsenti Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud.

Uuringu tellis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja see viidi läbi kolmandat aastat. Uuringu raport on lisatud manusena.