Vangide arv kahanes möödunud aastal veelgi

Vanglatrellid. Foto: Tairo Lutter

2021. aastal vähenes vanglates ja arestimajades viibivate vangide arv 167 võrra, see on suurim langus viimase viie aasta jooksul.

Vangide arv on Eestis aastaid olnud langustrendis sarnaselt registreeritud kuritegude vähenemisele. Möödunud aasta algul oli vanglates ja arestimajades kokku 2348 vangi, aasta lõpul 2181. Vähenes ka kriminaalhooldusaluste arv: aasta alguses oli hooldusaluseid 3844, kuid aasta lõpus 3748. Suurenenud on avavanglas viibivate isikute arv: aasta alguses oli seal 122, kuid aastavahetuse seisuga 185 kinnipeetavat.

„Vanglas karistust kandvatele inimestele mõtestatud tegevuse pakkumine korduvkuriteo riskide maandamiseks on kinnipidamise kõrval võrdselt oluline eesmärk, sest ainult siis on lootust, et vanglast vabanedes on neil võimalik valida õiguskuulekas tee, kasutades omandatud oskuseid. Seetõttu on mul eriti heameel selle üle, et viiruse jätkuvast levikust hoolimata oleme nii sotsiaalprogrammides kui ka riigikeele kursustel osalemist suutnud suurendada pea poole võrra ning ka tööhõives osalemine on kõrge,“ ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse.

Sotsiaalprogramme läbis 2021. a 968 süüdimõistetut (2020. aastal 472), 1058 kriminaalhooldusalust (2020. aastal 837) ja 30 vahistatut (2020. aastal 32). Kõige rohkem osalejaid oli ka sel aastal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ (lõpetajaid 760), mis on suunatud sõltlastele ja sõltuvusainete kuritarvitajatele.

Riigikeele kursustel alustas 2021. aastal õppimist 564 vangi (aasta varem 286) ning kursuse lõpetas positiivse tulemusega 169 kinnipeetavat (aasta varem 106). Põhikoolis ja gümnaasiumis õppinud vangide arv jäi 2021. a samale tasemele, mis aasta varem: 2021/22. õppeaasta algul õppis põhikoolis 92 vangi (aasta varem 66) ja gümnaasiumis 52 vangi (aasta varem 59). Kutsehariduse omandamist alustas 166 vangi (aasta varem 169). Kõrgharidusõppes osales ka 2021. aastal üks kinnipeetav.

Enesetappe oli 2021. aastal 5 (aasta varem 3). Rait Kuuse sõnul nõuab üha teravamat tähelepanu kinnipeetavate vaimne tervis. „Viis enesetappu aastas on viis surma liiga palju. Vabaduse kaotus võib inimesele mõjuda väga erinevalt ning siin tuleb meil teha tööd, et arendada vanglaametnike psühholoogilisi teadmisi ja märgata tumedate mõtetega vange. Ilmselgelt on vanglaametnike töö muutunud keerukamaks,“ ütles Kuuse.

Vanglakaristuse kandmise ajal suri möödunud aastal üheksa (aasta varem 14). Levinumad surma põhjused olid pahaloomulised kasvajad ning südame- ja veresoonkonna haigused. Enam kui kolmandik haiguse tõttu surnutest olid HI-viiruse kandjad.

Vanglateenistuses töötab aastavahetuse seisuga täistööajale taandatuna 1153,15 inimest, sh justiitsministeeriumi vanglate osakonna töötajad (aasta varem 1210).

COVID-19 vastu on vaktsineeritud 95% vanglateenistujatest.

Vanglateenistuse tervikliku aasta ülevaatega saab tutvuda vanglate kodulehel.