Võrreldes 2020. aastaga suurenes liiklusõnnetuste arv peamiselt kergliikuriõnnetuste lisandumise tõttu 158 võrra. Vigastatute arv suurenes 147 võrra.
2021. aastal toimus päevas keskmiselt 4,3 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Liiklusõnnetusteta päevi oli 23, aasta varem oli neid 17.
"Hukkunutega liiklusõnnetused ei vähene liiklusohutusprogrammis planeeritud tempos. Kõige suuremad käärid on mootorsõidukijuhtide osas. Hukkunud mootorsõidukijuhte oli 29, ehkki liiklusohutuse programmi järgi peaks see arv jääma kindlasti alla 22," nentis Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Erik Ernits.
Liikluses hukkunuid oli mullu küll 2020. aastast nelja võrra vähem, kuid viie aasta vaates pole Ernitsa sõnul siiski suuremat muutust toimunud.
Vähenesid ka 2020. aastat iseloomustanud koroonapandeemia mõjud ja liiklussagedus riigiteedel suurenes mullu märgatavalt. Oma osa vigastatutega liiklusõnnetuste arvu kasvu andis ka kergliikuriõnnetuste lisandumine.
Raskete liiklusõnnetusteni viivad peamised probleemid on jätkuvalt joobes juhtimine, liigne kiirus, kõrvalised tegevused roolis ja turvavarustuse kasutamata jätmine.
Veesõidukitega seoses registreeriti möödunud aastal viis õnnetust, millest merel juhtunud õnnetustes hukkus kolm ning laevatatavatel sisevetel üks inimene. Kahe vigastatuga lõppenud õnnetuse juures oli kaasaaitavaks faktoriks alkohol, samuti ühe hukkunuga lõppenud paadiõnnetusel.
Laevaliinide osas oli 2021. aastal kaks häiret – Ruhnu ja Saaremaa laevaliini teenindava alusega. Ruhnu laevaliini häire kestis 11.07-18.07.2021 , kus laevaliini teenindav reisikiirkatamaraan Runö oli tehnilise rikke tõttu remondis. Saaremaa laevaliinil toimus liinihäire 21.07-07.08.2021, mille põhjuseks parvlaeva Tõll tehniline rike.
Lennunduses teatati 2021. aastal kokku 889-st juhtumist, neist lennuõnnetusi oli 3 ja tõsiseid intsidente 84. 2020. aastal oli 793 juhtumit ja lennuõnnetusi ei olnud.