Uuring: 14 protsenti Eesti elanikest läheb sel talvel puhkusereisile

Suusareisile minnes tasub teada sedagi, et üldjuhul ei hüvita kindlustus kahju, kui õnnetus juhtus väljaspool märgistatud ehk ametlikke nõlvu või suusaradu sõites. Foto: Gert Kiiler

Käes on talviste reiside tippaeg ja paljud soovivad ette võtta suusareisi. Veelgi rohkem on Eesti inimeste seas neid, kes eelistavad puhata soojal maal. Kui möödunud talvel sõitis puhkuseks välismaale 6% Eesti elanikest, siis sel talvel kavatseb seda teha 14%, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul tunnevad inimesed sel talvel reisimise vastu märksa rohkem huvi kui möödunud aastal samal ajal.

„Näeme, et möödunud aastaga võrreldes on huvi reisimise vastu märgatavalt tõusnud. Talviti on populaarsed suusareisid, neid eelistab 17% reisijatest. Jätkuvalt on kõige populaarsem puhata soojal maal, niisugune plaan on 34 protsendil reisijatest,“ selgitas Luht.

Aktiivseimad reisijad on 45–54aastased

Kõige rohkem planeerivad reise Tallinna (18%) ja teiste suuremate linnade (14%) elanikud. Väiksemates linnades ja maapiirkondades on reis planeeritud 10–12% vastajatest. Aktiivseimad reisijad on vanuses 45–54 eluaastat, neist 20% võtab sel talvel ette puhkusereisi välismaale. Teistes vanusegruppides on see näitaja 10–13% juures.

Reisimise puhul mängivad kahtlemata rolli inimeste rahalised võimalused ja need mõjutavadki reisiplaane kõige selgemalt. Pereliikme kohta enam kui 1200 eurot kuus teenivatest inimestest võtab sel talvel välismaise puhkusereisi ette koguni 25%. See grupp reisib kõige rohkem ka kaugematesse sihtkohtadesse – koguni 13% neist võtab sel talvel ette reisi väljapoole Euroopat.

Kaks kolmandikku reisijaist võtab reisikindlustuse

„On küll hea teada, et rohkem kui pooled reisijad vormistavad reisile kaitseks reisikindlustuse. Samas 18% inimestest vastas, et nad ei võta reisikindlustust, ja 19% pole veel otsust teinud. Paraku kogeme ikka ja jälle juhtumeid, mis näitavad ilmselgelt, et isegi lähiriikidesse tasub alati minna reisikindlustusega,“ selgitas Luht. „Kui näiteks pagasiga seotud või reisitõrke kahjusid võib mõõta sadades või tuhandetes eurodes, siis meditsiiniteenuste eest tuleb mõnikord tasuda ka kümneid tuhandeid eurosid või rohkemgi.“

Reisijatest ligi pool ehk 48% vormistab reisile COVID-19 kaitsega reisikindlustuse. 15% vastajatest võtab reisikindlustuse, millel ei pruugi tingimata seda kaitset olla.

Teiste Balti riikide elanikega võrreldes soovivad eestlased reisida kõige rohkem. Kui Eestis plaanib talvist puhkusereisi välismaale 14% elanikest, siis Lätis teeb seda 12% ja Leedus 9% elanikest.

Mõneti ootamatult selgus, et talvised suusareisid on populaarsemad hoopis Leedus (22% reisidest tehakse suusakeskustesse) ja Lätis (19%). Eestis võtab suusareisi ette 17% reisijatest. Samas soojadesse piirkondadesse soovivad just Eesti inimesed naabritest enam minna.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.