N, 6.10.2022

Järvamaal on loendatud üle poole kohustuslikku valimisse kuuluvaid elukohti

Järva Teataja
Järvamaal on loendatud üle poole kohustuslikku valimisse kuuluvaid elukohti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rahvaloenduse küsitlejad tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi.
Rahvaloenduse küsitlejad tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi. Foto: Statistikaamet

Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Järva maakonna vastamismäär on 56,9%.

„Oleme vahetulemustega rahul, kuna liigume vastuste korjamisega planeeritud tempos ning hetkel on loendatud 61,1% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Mitmel maakonnal on see protsent isegi kõrgem, nagu näiteks Raplamaal ja Hiiumaal,“ lausus statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. „Meie küsitlejatel on aga jätkuvalt käed tööd-tegemist täis ning kahe eeloleva nädalaga näeme veelgi suuremaid numbreid.“

Osila lisas, et loendamise edukust maakonniti mõjutab rahvastikuregistri andmete õigsus, eriti inimese elukoha aadressi, telefoninumbri ja meiliaadressi osas. „Selleks palusimegi rahvaloenduse eel, eelmise aasta hilissügisel uuendada inimestel oma andmed rahvastikuregistris, et saaksime nendega paremini ühendust võtta,“ ütles Liina Osila.

Veebruari jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel. Rahvaloenduse teine etapp kestab veebruari lõpuni peamiselt telefoniküsitluse teel. Arvestades epideemilist olukorda jäävad kodukülastused viimaseks valikuks ning toimuvad vajadusel vaid eelneval kokkuleppel, rangelt tervise ohutust ja reegleid järgides.

„Selleks, et hoida kodukülastused miinimumi peal, palume kõigil, kellele rahvaloendaja helistab, telefonikõne kindlasti vastu võtta, isegi juhul, kui olete ankeedi juba internetis täitnud,“ pöördus Liina Osila valimisse kuuluvate inimeste poole.

„Sellised kõned tulevad siis, kui selgub, et keegi teiega samal aadressil elavatest inimestest on jätnud ankeedi täitmata. Teie kaudu püüame temaga võimalikult kiiresti ühendust saada. Kui te ise olete ankeedi juba täitnud, saab küsitleja seda isikukoodi põhjal kinnitada ja uuesti teid küsitlema ei hakata,“ selgitas Osila.

Valimiaadressidele, mille kohta ei leidu rahvastikuregistris ühtki telefoninumbrit, läheb küsitleja kohale ja jätab postkasti teatise koos oma telefoninumbri ning palvega temaga ühendust võtta. Vaid äärmisel juhul minnakse inimesi kodudest otsima.

Rahvaloenduse e-ankeediga loendati pea 600 000 inimest. Veebruaris alanud teises etapis on eesmärk saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega saavad loendatud kõik Eestimaa elanikud.

Rahvaloenduse kohustusliku valimi vastamismäär maakonniti (16.02 seisuga):

• Rapla maakond – 67,5%

• Hiiu maakond – 66,3%

• Harju maakond – 66%

• Tartu maakond – 64,4%

• Valga maakond – 62,9%

• Põlva maakond – 62%

• Viljandi maakond – 61,5%

• Saare maakond – 60,7%

• Lääne-Viru maakond – 58,3%

• Jõgeva maakond – 57,6%

• Pärnu maakond – 57,4%

• Järva maakond – 56,9%

• Ida-Viru maakond – 55,9%

• Võru maakond – 53,6%

• Lääne maakond – 48,4%

Loe lähemalt siit.

 

 

Märksõnad
Tagasi üles