Eesti Energia müüs 2021. aastal jaeturul 8,6 teravatt-tundi elektrit ehk veerandi võrra rohkem kui 2020. aastal. Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas moodustas müük kokku üle 4,4 teravatt-tunni (52%) ning Eestis ligi 4,2 teravatt-tundi (48%).
Maagaasi müük kasvas aastaga 15% tasemele 2,4 teravatt-tundi, sellest veerandi moodustas müük Eestis ja kolmveerand teistel koduturgudel. Vedelkütuseid müüs Eesti Energia rahvusvahelisele turule 420 000 tonni (-7%).
Baltimaades ja Poolas asuvate elektrijaamade toodang kasvas 2020. aastaga võrreldes 37 protsenti 5,2 teravatt-tunnini. Taastuvenergia toodang kasvas aastaga 12 protsenti ja saavutas uue tipu tasemel 2,1 teravatt-tundi. Sellest taastuvelekter moodustas 1,65 teravatt-tundi ja taastuvsoojus 0,45 teravatt-tundi. Taastuvelektrist ligi kaks kolmandikku tootsid Enefit Greeni Eestis ja Leedus paiknevad tuulepargid. Ülejäänu tuli koostootmisjaamadest, päikeseparkidest ja Enefit Poweri soojuselektrijaamadest.
Eesti Energia juhatuse liige ja finantsdirektor Andri Avila märkis, et müügi- ja tootmiskoguste suurenemine ning energiahindade kallinemine andiski kombinatsioonina ajalooliselt suure müügitulu – 1,31 miljardit eurot. Müügitulu kasvas 2021. aastal varasemaga võrreldes ligi 480 miljoni euro võrra ehk 57%. Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 318 miljonit eurot ehk 49% aastatagusest suurem. Ettevõtte puhaskasum suurenes aastaga ligi kuus korda ja küündis 111 miljoni euroni.
„Kasumlikkus tagab Eesti Energiale võimekuse viia ellu ambitsioonikaid investeeringuid täielikult taastuvenergia tootmisele üleminekuks ja täita samal ajal omaniku ootust maksta riigile dividendi,“ kommenteeris Avila.
Eesti Energia juhatus on teinud üldkoosolekule ettepaneku maksta 2021. majandusaasta eest dividendi summas 55,7 miljonit eurot. Enefit Green kui kontserni kõige kasumlikum äriüksus plaanib maksta kümnetele tuhandetele aktsionäridele 2021. aasta kasumist dividendi 15,1 senti aktsia kohta. Lõpliku dividendiotsuse teeb üldkoosolek.