Näitus „100 aastat Eesti statistikat“ heidab pilgu nii statistikaga manipuleerinud nõukaaega kui ka taasiseseisvunud Eesti statistikas toimunud puhastusse

Foto: Statistikaamet

​Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Näitust „100 aastat Eesti statistikat“ on võimalik vaadata veebilehel 100.stat.ee, kust leiab kokku 14 lugu statistikaameti ajaloost, mis räägivad ameti töödest ja tegemistest, organisatsiooni kujunemisest ja arenguetappidest.

Kas teadsid, et näiteks esimese, 1922. aasta rahvaloenduse tippajal oli loendusega ametis lausa üle 16 000 inimese? Stalini valitsemisajal ennustati aga statistikale tulevikus hoopis väljasuremist ja asendumist sotsialismi poliitökonoomiaga. Vahetult enne Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal polnud aga võimalik Eesti majanduse hetkeseisust anda terviklikku pilti, sest andmeesitajad puiklesid tugevalt andmete esitamise vastu.

Näituselt saab teada veel palju teisigi huvitavaid fakte, tutvuda ajalooliste dokumentide ja fotodega ning uudistada interaktiivseid infograafikuid. Näitus on eesti ja inglise keeles.

Näituse on arhiivimaterjalide põhjal kokku pannud ajaloolased Olev Liivik ja Hiljar Tammela. „Eesmärk oli käsitleda nii protsesse ehk statistika sisu ja korraldust 19. sajandist tänapäevani kui ka statistikasündmusi, milleks on peamiselt loendused,“ tutvustab üks kuraatoritest Olev Liivik.

Näitusele valisid kuraatorid kolm rahvaloendust aastail 1922, 1941 ja 1959, mis esindavad eri ajastuid ja väärtussüsteeme. „N-ö nõukogude perioodi uurijana on mul sõjajärgse perioodi statistikaga olnud varem üsna palju kokkupuuteid, mistõttu tabasid mind üllatused peamiselt Eesti Vabariigi perioodist. Mind pani imestama Eesti statistika kõrge tase ning kui võimekas, innovatiivne ja laia silmaringiga oli tandem Albert Pullerits statistikabüroo direktorina ja Anton Tooms tema asetäitjana,“ lisab Liivik.

Liiviku sõnul on Eesti statistika ajalugu üsna värvikas. „Seda tuleks asuda uurima piltlikult väljendudes mikroskoobiga, aga mitte teleskoobiga, mille all kannatab tänapäeval üsna paljude valdkondade ja nähtuste uurimine,“ lisab Liivik.

Näituse „100 aastat Eesti statistikat“ teostus on stuudiolt Platvorm ja kujundus Polaar Studiolt.

Lisainfo: 100.stat.ee.