Märts on viimane aeg ennetada kevadisi ja suviseid konflikte hoonetes pesitsevate lindudega

Keskkonnaamet võib teatud erijuhtudel anda loa linnupesade eemaldamiseks. Muudel juhtudel tuleb tööd lindude pesitsemise lõpuni edasi lükata. Foto: Keskkonnaamet

​Linnud hakkavad varsti valima neile sobivaid pesitsuspaiku. Keskkonnaamet soovitab majaomanikel ja korteriühistutel kontrollida üle ning vajadusel takistada lindude ligipääs võimalikele pesaehituskohtadele hoonetes.

Sigimisperiood on looduses kõige olulisem ja tundlikum aeg. Lindude ja ka teiste loomade häirimine sellel ajal on ebaeetiline ning seadusega keelatud.

„Linnud on looduse loomulik osa. Kui majaomanikul on varasematel aastatel olnud konflikte pesitsevate lindudega, siis just praegu, enne suurema pesitsushooaja algust on mõistlik ehitised üle kontrollida. Kevadeti tasub katused, räästaalused ja -avaused, pööningud, voodritagused, rõdud, aga ka laoplatsid, pooleliolevad ehitised ja muud inimese poolt tihti kasutatavad kohad hooldada ja vajadusel takistada lindude ligipääs. Pesitsusajal on selleks juba hilja,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Paljud asulates elavad linnuliigid on inimkaaslejad, kelle pesitsuspaigad on seotud hoonetega. Näiteks hakid võivad ehitada oma pesa ventilatsioonisüsteemidesse, varblased või kärbsenäpid maja voodri vahele. Tuvid pesitsevad sageli hoonete karniisidel, kajakad aga katustel.

Asulates pesitsevate lindude elu on huvitav jälgida. Samas on Keskkonnaamet saanud igal aastal teateid kajakatest ja varestest, kes ründavad oma poegade kaitseks inimesi. „Samuti võib inimesi häirida, kui pesapojad roojavad pesa lähiümbrust või juba varahommikul lärmakalt toitu manguvad. Sellised probleemid tabavad majaomanikke mais või juunis. Kui soovite neid ennetada, on õige tegutseda just praegu, enne peamise pesitsushooaja algust,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Paljusid liike meelitab inimeste lähedusse pesitsema lihtsasti kättesaadav toit. „Lihtsad toitumisvõimalused suurendavad oluliselt näiteks vareste, hakkide ja kajakate arvukust ja pesitsemise tõenäosust inimese lähedal. Seetõttu on mõistlik vältida lindudele lihtsaid toidu leidmise võimalusi meie kodude juures – linnalinde mitte toita, katta kompostihunnikud ning kasutada suletud prügikaste,“ möönis Tõnu Talvi.

Praktilisi nõuandeid:

· Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud räästaalustes ning mujal.

· Hoia oma katused risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhtad. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid.

· Vajadusel kasuta sobivaid peletusvahendeid, näiteks röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms.

· Paigalda ümbrusesse sobivatesse kohtadesse pesakaste. Vaata Eesti Ornitoloogiaühingu juhised.

Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik – sekkumine on põhjendatud äärmisel juhul näiteks inimeste vara ja tervise kaitseks.

Majaomanikel ja korteriühistutel on ka hoonete renoveerimis- ja remonditööde õigele ajale planeerimisel oluline roll. Kui tööde eel tekib küsimusi seoses looduslike asukatega, tasub võimalikult varakult võtta ühendust Keskkonnaametiga aadressil [e-mail]. Nii saab ennetada olukordi, kus kevadele või suvele plaanitud tööd tuleb lindude pesitsemise tõttu mõneks ajaks edasi lükata.