Päästetööde juhid ei pea tuleohutusnõuete rikkuja korralekutsumisel enam piirduma vaid sõnadega

Järva Teataja
Copy
Tulekahju. Pilt on illustratiivne.
Tulekahju. Pilt on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Möödunud aasta teises pooles lükkas Päästeamet käima pilootprojekti, mis laiendab ametnike ringi, kellele on antud õigus tuleohutusnõuete rikkumise avastamisel läbi viia väärteomenetlusi.

Senini kehtis Päästeametis olukord, kus menetlusõigus oli ainult ohutusjärelevalve inspektoritel. Samas, paljuski avastavad rikkumisi just operatiivtöötajad, kes teevad järjest rohkem ennetustööd või tuvastavad tuleohutusnõuete rikkumise tulekahju kustutamise järgselt. Siiani puudus neil võimalus õiguslikult rikkujat väärteomenetluse raames korrale kutsuda, rikkumisest tuli teavitada inspektorit. „Tihti aga juhtub, et inspektori tööpäevad on juba planeeritud ja kontakt inimesega saavutatakse alles mõne päeva pärast, mis tekitab ebasobiva viite rikkumise avastamise ja menetluse vahel, ega paranda seetõttu rikkuja käitumist,“ selgitab ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Pilootprojekt on suunatud tuleõnnetuste ja ennetuse käigus avastatud tuleohutusnõuete rikkumiste vähendamisele. „Tundub justkui karm tulekahjujärgselt inimesele veel trahv ka teha, aga kui tuleohutusnõudeid on rikutud ning enda või teiste inimeste elu ja vara on ohtu seatud, siis on trahvi meetmete rakendamine ka põhjendatud,“ sõnab Tähe. Lõkke ja kodu tuleohutuse, tuleohutu käitumise ning näiteks ka suitsu- ja vingugaasiandurite olemasolu vajalikkuse teemadel on Päästeamet korraldanud ohtralt teavituskampaaniaid. „Aastaid tehtud teavitustöö ei ole aga näidanud suurt muutust inimeste käitumises. Loodusele, inimeste tervisele ja varale tekkiva kahju ärahoidmiseks ning ka välditavate tulekahjude kustutamiseks kuluva ressursi kokkuhoidmiseks peab meie kontakt tuleohutusnõuete rikkujaga olema võimalikult mõjus. Selline, et teist korda sama inimesega ja samal teemal Päästeamet kohtuma ei peaks. Ja trahv on just see vahend, mis on paljudel juhtudel vajalik „hea sõna“ mõju suurendamiseks,“ selgitab Tähe.

Pilootprojekti raames saavad meeskonnavanemad, rühmapealikud ja välijuhid õiguse viia läbi väärteomenetlust lühimenetlusena. „Lühimenetlus annab võimaluse reageerida kiirelt ja tõhusalt sagedasti esinevatele rikkumistele ja ka sellistele, mille puhul on puudus kergesti kõrvaldatav (nt lõkke kustutamine). Menetlusega määratakse rikkujale sündmuskohal mõjutustrahv, mille suurus on 40 eurot, karistusregistrisse seda ei kanta. „Pilootprojekt on ellu kutsutud, sest usume menetlusõiguse laiendamise vajadusse. On nõudeid, mille selgitamisse me oleme juba liiga palju aega panustanud, kuid olulisi paranemismärke näha ei ole. Karistus ei ole eesmärk – selle ülesanne on ära hoida tuleohutusnõuete rikkumisi tulevikus läbi nõuete rikkuja teo taunimise ja tema mõjutamise. Väärteomenetlus on üks uus „tööriist“ päästetööde juhtide tööriistakohvris ning seda, nagu teisigi, tuleb kasutada vastavalt vajadusele ning järgides reegleid.

Mullu tegid inspektorid kokku 416 väärteomenetlust, millest 388 olid lühimenetlused. Väärteomenetluse õigus laienes alates 01. märtsist 2022, pilootgrupis osaleb üle-eestiliselt 32 päästetööde juhti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles