Justiitsministeerium avaldas juhised kuriteos kannatanute sensitiivseks kohtlemiseks

Rusikas. Pilt on illustreeriv. Foto: Remo Tõnismäe

Justiitsministeerium avaldas oma veebilehel ja trükistena juhised, kuidas kohelda sensitiivselt inimesi, kes on langenud trauma, perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvriks. Samuti käsitlevad juhised erivajadusega, välisriigist pärit ning muu traumakogemusega kannatanute kohtlemist.

„Kuriteo ohvriks langenud inimeste sõbralik kohtlemine on üks justiitsministeeriumi peamisi prioriteete selleks, et niigi halva kogemuse saanud inimene ei tunneks täiendavaid kannatusi menetlejatega suheldes. Eriti oluline on see vägivalla ohvriks langenute puhul,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Sensitiivsus on kannatanute kohtlemine lugupidaval moel ja tugineb õigele informatsioonile selle kohta, milliseid raskusi on kannatanu pidanud üle elama ning millega ta hetkel kokku puutub. See tähendab kannatanu isiklike tagajärgede arvesse võtmist temaga töötamisel.

„Kui ametiasutused kohtlevad ohvrit piisava mõistmisega, on tal lihtsam saada üle trauma tagajärgedest ning oma elus edasi liikuda. See annab ohvrile jõudu,“ selgitas justiitsminister. „Peame olema teadlikud sellest, kuidas menetlejate kokkupuude kannatanutega neile mõjub ning kuidas saame negatiivset kogemust ennetada ja positiivset suurendada. Traumateadlik lähenemine on oluline osa ka ametnike enesehoiust. Samuti on need teadmised ning abivõimaluste tundmine oluline Ukraina sõja eest Eestisse jõudvate laste ja täiskasvanute ning nende lähedaste vajaduste mõistmisel ning arvesse võtmisel.“

Juhised kannatanu sensitiivseks kohtlemiseks on avaldatud justiitsministeeriumi veebilehel. Samuti jagatakse neid trükistena politseile, prokuratuurile, kohtutele, advokatuurile, kriminaalhooldajatele ning „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ projektipartneritele, sh meedikutele. Juhised on tõlgitud 2016. aastal loodud senjanetti.fi materjalist.

Samuti kogub justiitsministeerium kannatanutelt jooksvalt tagasisidet selle kohta, kuidas neid menetluses koheldud on. Tagasisidet saab anda kolmes keeles veebi teel justiitsministeeriumi kodulehel.

Tagasisidet saab anda politsei, prokuratuuri, kohtute, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ning lastemaja kohta ning sõnalist tagasisidet näeb ainult asutus, kelle kohta tagasisidet antakse. Selle kaudu saavad riigiasutused teada, kuivõrd suudeti ohvritele tegelikult pakkuda seda, mida nad vajavad ja kui rahul nad on sellega, kuidas neid koheldi. Oodatud on nii konstruktiivne kriitika kui positiivne tagasiside.

Kuriteoohvrite parema kohtlemise tagamiseks on alates 2021. aasta kevadest ellu kutsutud ka pilootprojekt „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“, mida esialgu viiakse ellu Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal ning kus suur rõhk on koostööl erinevate organisatsioonide vahel, kes ohvritega kokku puutuvad. Projekti on kaasatud ka Ida-Viru keskhaigla, Rakvere haigla ja Narva haigla ning kohalike omavalitsuste liidud.