Ukrainat tabanud Vene suurusehullustus tuleb aastate taha vaadates tuttav ette

Kasakate juhile Bohdan Hmelnõtskõile on Kiievis püstitatud ratsamonument. Foto: Efrem Lukatskõi/ Ap/Scanpix

Venemaa soovib praeguse agressiooniga saada Ukrainat oma võimu alla. Seda on president Vladimir Putin põhjendanud ja õigustanud televisioonis ning esitanud sealjuures omamoodi arusaamu ajaloost. Tartu ülikooli üldajaloo osakonna juhataja, uusaja professor Mati Laur teab, et Venemaa on pööraselt suure enesehinnanguga silma paistnud varemgi.

Mille poolest erinevad Vene ja Lääne ajaloolaste arusaamad Kiievi riigi ja Moskva riigi tekke ja suhete kohta?

Vene ajaloolased näevad nii, nagu nägid ka nõukogude ajaloolased omal ajal Kiievit Moskva eelkäijana. Umbes nii, et Vene riik on otseselt omaaegse Kiievi riigi järglane. Lääne ja Ukraina ajaloolaste teada algab Vene riik ikkagi hiljem Moskvast ja side Kiievi riigiga on väiksem.