Põgenikuna saabunud naine läheb kaasmaalastele appi

Ema Ljudmila pani kell 3.40 laudas tööpäeva alustavale pojale Alekseile kaasa kotitäie omavalmistatud pirukaid. Samasuguse kotitäie sai kaasa ka ajakirjanik. Foto: Urmas Glase

Üle veerand miljoni elanikuga Žõtomõri linnas elav Ljudmila Levtšenko kuulis 24. veebruari hommikul kell viis läbi une kärgatust, kuid pidas seda kõuemürinaks ja keeras tütre Anna toas magades teise külje. Tegelikkus jõudis kohale mõni minut hiljem, kui vastaskorteris elav õde helistas ja ütles, et sõda on alanud.

Helistasin Ljudmilale Przemyslist 6. märtsi hommikul, kui ta sõja eest koos 11aastase tütre Anjaga evakueerudes oli alles Ukraina poolel ja jõudmas piiripunkti Järvamaa abikonvoi asukohast umbes 150 kilomeetrit põhja pool.

Tol hommikul oli minu roll vabatahtlikuna helistada läbi Järvamaale evakueeruvate põgenike teadaolevad telefoninumbrid, inimesed Poolast kokku koguda ja Eesti poole teele läkitada. Ljudmila poeg Aleksei töötab Väätsa Agros ja nende soov oli jõuda poja juurde.