Emakeelepäevale pühendatud konkurss innustas luuletama üle 800 õpilase

Pildil Juhan Liivi avaldamta luuletused Eesti Rahvusarhiivis, mida küll artiklist ei leia, kuid küllap mille esitamisest jõulutaat siiski samuti lugu peaks. Foto: Sille Annuk

​Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud ja emakeelepäevale pühendatud õpilaste luulevõistlusel osales rohkem kui 800 õpilast ligikaudu kolmandikust Eesti koolidest. Oma lemmikluuletused valisid välja ja loevad ette peaminister Kaja Kallas ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna, lisaks antakse välja hulk eripreemiaid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna valis esitamiseks neli lemmikut: Haapsalu Põhikooli 3. klassi õpilase Saskia Lintsi pealkirjata luuletus, Kallavere Keskkooli 5. klassi õpilase Kristjan Priisalmi luuletus „Arvutiõpetus“, Tartu Hansa Kooli 5. klassi õpilase Emma Teele Oole luuletus „Saladus“ ning Noarootsi gümnaasiumi 11. klassi õpilase Marlen Ööpiku luuletus „Emakeel“.

Kuula luuletusi minister Liina Kersna esituses.

Kuula luuletusi peaminister Kaja Kallase esituses.

Kokku laekus konkursile luuletusi 848 õpilaselt 168 koolist. Mõned õpilased saatsid konkursile oma loomingut rohkem kui ühe luuletuse jagu. Paljud konkursitööd laekusid õpetajate eestvedamisel. Ülekaalukalt enim noori luuletajaid – 168 osalejat – õpib 4. klassis, rohkem luulesõpru leidub ka 2. ja 3. klassi õpilaste seas. Luuletuste teemaks on sageli kool ja õppimine, aga ka Eestimaa ja eesti keel, oma pere ja kodu, aastaajad, loodus ja loomad. Ent luuletatakse ka värvidest, toidust, sõjast ja rahust. Vanemate klasside õpilaste luuletused kõnelevad tihti armastusest, suhetest ja maailmaparandamisest.

Välja antakse 11 eripreemiat:

• Rõõmsa luuletuse eripreemia võitis Jüri Gümnaasiumi 4. klassi õpilane Laurette Ella Eha.

• Võrokeelse luuletuse eripreemia võitis Haanja Kooli 4. klassi õpilane Ron Enri Tšugorov.

• Setokeelse luuletuse eripreemia võitis Värska Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Andrus Sild.

• Keeleilu eripreemia võitis Pärnu Vanalinna Põhikooli 7. klassi õpilane Alexandra Lisete Kiir.

• Loodusluule eripreemia võitis Tallinna Muusikakeskkooli 8. klassi õpilane Leelo Pajus.

• Lõimingu eripreemia võitis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 8. klassi õpilane Luukas Peeter Lai.

• Pika luuletuse eripreemia võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Jan Markus Metsoja.

• Kõrgustesse pürgija eripreemia võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Holger Dahl.

• Keelitaja eripreemia võitis Keila Kooli 12. klassi õpilane Tähte Paalaroos.

• Maailmaparandaja eripreemia võitis Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Liisa Oks.

• Ootuse eripreemia võitis Mehikoorma Põhikooli 6. klassi õpilane Hiie Lee Post.

Õpilasi luuleradadele suunanud õpetajatest paistsid silma Kersti Leit Haanja Koolist, Maila Lilletai Sauga Põhikoolist, Aili Leukmann Jüri Gümnaasiumist, Eve Kruusmaa Laekvere Koolist, Külvi Rebaste Kõrveküla Põhikoolist, Tiia Palmiste Kärdla Põhikoolist, Sirle Võtti Türi Põhikoolist, Urve Paulmann Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist ja Sirje Suvi Põltsamaa Ühisgümnaasiumist.

Haridus- ja Teadusministeerium tänab kõiki õpilasi ja nende juhendajaid – nii õpetajaid kui lapsevanemaid! Auhinnad saadetakse posti teel koolidesse.

Kõigil noortel luuletajatel on võimalik kuulata oma loomingut tehishääle esituses. Selleks tuleb avada TartuNLP Neurokõne veebileht ning sisestada oma luuletus tekstiaknasse ja valida meelepärane tehishääl.

Tegemist on tipptasemel eesti keele kõnesünteesiga, mis muudab kirjaliku teksti loomuliku inimhäälega etteloetud kõneks. Kokku on loodud mitmeid erinevaid loomuliku kõlaga nais- ja meeshääli ning need on treenitud ette lugema nii tarbetekste, uudiseid kui ka ilukirjandust. Eestikeelset kvaliteetset kõnesünteesi saavad kasutada mitmed sihtgrupid – vaegnägijad ja pimedad, õppurid ja näiteks inimesed, kes mingil põhjusel tekste lugeda ei saa või kes tahavad lihtsalt ekraanidest silmi puhata. Mis kõige olulisem – järjest enam muutub meie suhtlus digitaalsete igapäevaseadmetega aktiivsemaks ning tänu eestikeelsele kõnesünteesile on meil võimalik ka tulevikus digimaailmas just eesti keeles suhelda. Tegemist on Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühma poolt välja arendatud eestikeelse närvivõrkudel põhineva kõnesünteesi prototüübiga.