Selgusid Eesti avaandmete valdkonna parimad panustajad

Järva Teataja
Copy
Kaardil on välja toodud kõigi veebruari alguseks korrastatud aadressiobjektide osakaal, sealhulgas näiteks kõrvalhooned, millele projekti käigus ei keskendutud.
Kaardil on välja toodud kõigi veebruari alguseks korrastatud aadressiobjektide osakaal, sealhulgas näiteks kõrvalhooned, millele projekti käigus ei keskendutud. Foto: Maaamet

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustas tänavu teist korda aasta parimaid avaandmete valdkonda panustajaid. Auhindu jagati asutustele, kelle toel on hoogustunud andmete kasutus ja kes on sellega andnud panuse paremate teenuste loomisele.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on avaandmetel võtmeroll digiriigi arengus, paremate teenuste loomisel, ettevõtluse toetamisel ja krattide kasutusele võtmisel. „Avaandmete mõju on numbriliselt keeruline hinnata, näiteks rahalises kokkuhoius, kuid andmete avaldamisel on väga suur positiivne mõju kogu riigi ja majanduse toimimisele. Täna me ei kujutaks enam ettegi, kui me ei näeks ega saaks kasutada näiteks Terviseameti koroonaandmeid või Statistikaameti erinevaid ülevaateid. Kvaliteetsed ja kättesaadavad andmed on eelduseks nii kasutajamugavate teenuste pakkumiseks, kui ka paremate otsuste tegemiseks riigijuhtimises,“ märkis Sutt.

Kuigi Eesti oli alles mõned aastad tagasi Euroopas avaandmete valdkonnas eelviimane, siis alates 2020. aastast on Eesti Euroopas avaandmete valdkonnas esiviisikus ning sellega eeskujuks paljudele. „MKM on viimastel aastatel viinud ellu erinevaid algatusi, koolitusi ja üritusi, et avaandmete valdkonnas teadlikkust tõsta ja on hea meel, et need on osutunud väga populaarseks. Eesti kõrge tase on terve kogukonna pideva pingutuse vili ja käesoleva konkursi eesmärk ongi kord aastas asutustes tehtud tublit tööd tunnustada!“ lisas minister.

Auhindu jagati kolmes kategoorias: parim andmete avalikustaja, parim visualiseerija ning parim andmete taaskasutaja. Kokku oli nomineeritud 12 asutust/projekti nii avalikust kui ka erasektorist.

Parima andmete avalikustaja tiitli sai Maa-amet, mis on esimene asutus, kes saab oma andmed, täpsemalt metaandmed ja viite andmestikule, saata avaandmete teabeväravasse automaatselt. Maa-amet on ka teistes valdkondades edumeelne ja innovatiivne asutus: nende uue 3D rakenduse (https://3d.maaamet.ee/kaart) kaudu saab tutvuda kogu Eestit katva kolmemõõtmelise andmestikuga.

Parimaks andmete visualiseerijaks osutus Rahandusministeerium, mille keskkonna minuomavalitsus.fin.ee abil antakse sadade objektiivsete kriteeriumite kaudu terviklik ülevaade kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast. Veebilehe eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust kohalike omavalitsuste teenustest, pakkuda omavalitsustele võimalust võrdlusteks, parimate praktikate jagamiseks ning paremate teenuste kujundamiseks ja seeläbi tagada paremad teenused üle Eesti.

Parimaks andmete taaskasutajaks valiti TartuNLP. Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühm on arendanud Neurotõlke tõlkemootori. Nende tõlkemudel on treenitud tõlkimiseks seitsmest keelest: eesti, inglise, saksa, vene, soome, läti ning leedu. Süsteemi eripäraks on selle võimekus kohendada teksti stiili ning parandada vigu nii tõlkides võõrkeelest kui ka sisestatud teksti keeles. Tõlkemootorit treeniti teiste avaandmete abil.

Avaandmed on tasuta andmed, mis on antud kõigile vabalt kasutamiseks, taaskasutamiseks ja jagamiseks. Tänu avaandmete avalikustamisele saavad nii erasektor, akadeemia, vabaühendused kui ka teised huvilised kasutada olemasolevaid andmeid ilma, et nad peaksid neid ise koguma. Andmeid saab kasutada erinevate teenuste käivitamiseks ja arendamiseks, uuringute läbiviimiseks ning andmepõhiste otsuste tegemiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles