Tööinspektsioon: tööõnnetuse järel tuleb töökeskkonna riske ümber hinnata

Tööinspektsioon. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Tööinspektsioon kontrollis, kuidas tööandjad uurisid oma ettevõttes juhtunud tööõnnetust. Tulemused näitasid, et tööõnnetustest tehakse pigem lühiajalisi järeldusi.

Tööandja peab uurima kõiki tema ettevõttes juhtunud tööõnnetusi, et selgitada välja, miks õnnetus juhtus ning viia sisse muudatused, et samalaadsed juhtumid enam ei korduks. Tööõnnetust tuleb uurida kümne tööpäeva jooksul. Tööinspektsioon otsustab tööõnnetuse kohta laekunud info põhjal, kas on vajadus seda juhtumit täiendavalt uurida.

Tööinspektor-uurijad viisid läbi sihtkontrolli ettevõtetes, kus 2021. aastal registreeriti raske tööõnnetus, mida tööinspektsioon ei uurinud. Külastati 94 ettevõtet üle Eesti. Sihtkontrolliga uuriti, mida tööandja on teinud, et sarnast õnnetust töökeskkonnas enam ei juhtuks. Selgus, et kõikides ettevõtetes tööõnnetusi uuriti nõuetekohaselt.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soone sõnul näib olukord esmapilgul hea, ent lähemalt vaadates selgub, et otsitakse pigem kiireid, mitte kestvaid lahendusi.

"Soovisime veenduda, kas tööandjad on teinud juhtunust järeldusi ning kõik endast oleneva, et realiseerunud riske maandada. Õnnetuse põhjustanud töövahendi ohutumaks muutmisest üksi ei piisa, see on vaid üks tükk tervikpildist," ütles ta. "Tööõnnetuse järel tuleb riske üle hinnata, ohte maandada ning töötajaid juhendada, et sarnast õnnetust enam ei juhtuks," lisas Soon.

Tööõnnetuse järel täiendas riskianalüüse 75% ettevõtetest, tegevuskava üksnes 28%. Kolmveerand ettevõtetest ei täiendanud ohutusjuhendit. 11% ettevõtetest ei vaadanud õnnetuse järel üle töökohta ega töövahendit, mistõttu tööõnnetuse juurpõhjus võis jääda sootuks avastamata ning tulemuseks olla järjekordne tööõnnetus.

2021. aastal registreeriti rohkem kui kaks tööõnnetust 545 ettevõttes.