Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on vähenenud

Pariisi kliimalepe soovib vähendada kasvuhoonegaaside tõttu tekkivat temperatuurimuutust. Foto: Stringer Japan/Reuters/Scanpix

Eesti 2020. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri aruandest selgub, et heitkogused on enim vähenenud energeetika- ja tööstussektoris. Põllumajanduses, transpordis ja maakasutuses on heitkogused seevastu kasvanud.

Eesti esitab kord aastas Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) inventuuriaruande, sel aastal tehtud arvutused käivad 2020. aasta kohta. KHG heide oli 2020. aastal 12, 82 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis on umbes 10% vähem kui 2019. aastal.

„Sellise languse põhjustas pandeemia, näiteks energeetikasektoris toimusid koroona levimise esimesel aastal suured muutused,“ kommenteeris tulemusi Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok. „2021. aastal on arvatavasti taas oodata heite kasvu.“

Ristkok lisas, et Eesti on strateegias „Eesti 2035“ seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Lisaks on läbirääkimisel Euroopa Liidu kliimapakett, millega seatakse eesmärke 2030. aastaks.

Kasvuhoonegaaside heide on 2020. aastaks 1990-ndate aastate alguse 40 miljonilt tonnilt vähenenud ligi 13 miljonile tonnile – seega 65%. Kui me ei võta arvesse maakasutust ja metsandust, siis on KHG heide 1990. aasta tasemega võrreldes vähenenud ligi 71% võrra.

2020. aasta KHG inventuurist selgub, et Eesti maakasutuse (LULUCF) sektor oli 2019. aastal 1,3 miljoni tonni CO2 ekvivalendiga heites. Täpsema analüüsi järgi ei piisanud metsa sidumisvõimest teiste maakasutussektorite heidete katmiseks, nagu see oli varasematel aastatel. Metsamaa ja puitoodetesse seotud süsinik on kategooriad, mis on olnud seniajani ainukesed CO2 sidujad, teised kategooriad emiteerivad CO2 ja muid kasvuhoonegaase.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna kliimaekspert Annela Anger-Kraavi selgitas, et metsamaal mõõdetud elusa metsa CO2 sidumine hektari kohta oli 0,2% väiksem kui 2019. aastal. Selline muutus jääb hektari-tagavara arvutusvea piiresse. Samuti võib sellise muutuse põhjuseks olla valimisse sattunud metsa proovitükkide olem ehk see, mis seal peal kasvab. See mõjutab hektari-tagavara arvutust vaatlusalusel aastal.

„Metsa talletatud süsinik ei vähenenud, kuid mets sidus võrreldes eelneva aasta kogustega juurde vähem süsinikku,“ lisas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre. „Metsa vanuselises jaotuse ning LULUCFi metsamaa ja raadamise pindala arvutused ei kinnita varasemate aastatega võrreldes järske muutusi. Seega on tõenäoline, et metsamaa ja puittooted on järgmisel aruandlusperioodil jälle sidumise poolel. Küll on aga näha metsa jätkuvat vananemist ning sellest tulenevalt kiiresti kasvava ja seejuures hoogsamalt süsinikku siduva keskealise metsa osakaalu vähenemist,“ selgitas olukorda Seedre.