Tööinspektsioon: eelmisel aastal oli vaid kolm päeva tööõnnetusteta

Foto: Margus Ansu

​2021. aastal kasvas koos majanduse avanemisega ka tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste tõttu kaotasime ca 1,1 mln töötundi.

Möödunud aastal juhtus 3873 tööõnnetust. Neist kergeid oli 2827 ning raskeid 1033. Oma elu kaotas tööl 13 inimest. Vaid kolmel päeval ei juhtunud ühtegi tööõnnetust.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul olid eelmise aasta märksõnad töökeskkonna riskianalüüs ning vaktsineerimine. „2021. aasta oli teine, mille veetsime koos koroonaviirusega. Enamus tööandjaid hindasid töökeskkonna riskianalüüsis ka bioloogilist ohutegurit ning tegid kõik selleks, et viiruse levikut töökeskkonnas ennetada. Osades töökohtades nähti kõige tõhusama meetmena ette vaktsineerimise, mis tekitas ühiskonnas kirgliku arutelu, “ sõnas ta. Septembriks tuli tööandjatel Tööinspektsioonile esitada töökeskkonna riskianalüüs. „Tööandjate abistamiseks lõime digitaalse riskide hindamise töövahendi, mis muutis nii riskide analüüsi kui tegevuskava koostamise oluliselt lihtsamaks. Riskianalüüsi töövahend valiti riigi digiteenuste konkursil „Su/g 2022“ parima kasutajakogemusega teenuseks. Auhindadest olulisem on siiski see, et tööandjad võtsid uue töövahendi omaks – kõigist meile esitatud riskianalüüsidest 65% loodi selle abil,“ lisas Maripuu.

Tööõnnetusi registreeriti enim Tallinnas ja Harjumaal (1604), kus on ka kõige rohkem ettevõtteid ning töötajaid. Teisel kohal oli Tartumaa (497) ning kolmandal Lääne-Virumaa (299). Välismaal satuvad meie töötajatest enim õnnetustesse ehitajad Soomes ning veoautojuhid Rootsis.

TÖÖÕNNETUSED JÄRVAMAAL

Esialgsete andmete põhjal juhtus Järvamaal 2021. aastal 163 tööõnnetust, millest kergeid oli 132 ning raskeid 31. Sektoritest juhtus enim õnnetusi puidutööstuses, millele järgnes põllumajandus ning ehitus.

Võrdluseks 2020. aastal juhtus Järvamaal 151 tööõnnetust, millest kergeid oli 113 ning raskeid 38.

Üle poole ehk 67% tööõnnetustest juhtub meestega. Meeste jaoks on kõige ohtlikum amet veoautojuht, naiste jaoks poemüüja.

Enim registreeriti tööõnnetusi kaubanduses, mis on juba teist aastat esikohalt välja vahetanud nii ehituse kui metallitööstuse sektorid. Tööõnnetuste arv kasvas enim keemiatoodete tootmises, transpordisektoris ning puidutööstuses, vähenes aga põllumajanduses, ehituses ning riigikaitses. Ehituses langes tööõnnetuste arv juba kolmandat aastat järjest.

Tööinspektsioon viis 2021. aastal läbi 3424 järelevalvemenetlust; s.h seitse tegevusala/probleemipõhist sihtkontrolli. Suurima tähelepanu all olid ehitus, kaubandus ning veondus ja laondus. Telefonitsi ja e-kirjaga laekus inspektsioonile 57 400 nõustamissoovi.

Töövaidluskomisjon lahendas 2116 töövaidlust, mis on 37% vähem kui aasta varemalt. Enim avaldusi esitati ehitus-, kaubandus- ning majutus-ja toitlustussektorist. 241 vaidlust oli seotud välismaise töötajaga.

Tööinspektsioon teeb järelevalvet ettevõtete üle, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Eelmisel aastal oli Eestis 145 717 ettevõtet, millest inspektsiooni järelevalve all oli 53% ja 89% töötajatest.

2020. aastal juhtus Eestis 3641 tööõnnetust, millest kergeid 2713, raskeid 918 ning töötaja surmaga lõppes 10 tööõnnetust. Töövaidluskomisjon lahendas 3378 töövaidlust.

Töökeskkonna ülevaate leiate siit!