N, 8.12.2022

Häirekeskus alustas uute põhimõtete järgi abi välja saatmist

Järva Teataja
Häirekeskus alustas uute põhimõtete järgi abi välja saatmist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päästjad saab appi kutsuda, helistades 112.
Päästjad saab appi kutsuda, helistades 112. Foto: Elmo Riig

Häirekeskus alustas uute kriteeriumipõhiste ohuhinnangute kasutamist hädaabinumbri 112 teadete vastuvõtmisel. Uus süsteem aitab senisest tõhusamalt selgitada välja abivajaja probleemi.

Häirekeskus võttis 30. märtsil kasutusele uued kriteeriumipõhised ohuhinnangud abi välja saatmiseks. Uue süsteemi peamine eesmärk on senisest veelgi kiiremini ja täpsemalt välja selgitada inimeste abivajadus.

Siiani kehtinud hädaabiteadete menetlemise küsimustikus olid kindlas järjestuses jah või ei vastustega küsimused, mille vastustest tulenes kiirabi väljasõidu prioriteet (D, C, B, A või nõuanne). Probleemi teada saamiseks tuli küsida mitmeid kohustuslikke küsimusi, millest mõned olid üsna ajamahukad ja alles seejärel sai kiirabi abivajaja poole saata. Uus kriteeriumipõhine küsimustik võimaldab kasutada avatud küsimusi. Helistaja räägib avatult oma murest ja sellest tulenevalt esitab päästekorraldaja täpsustavad küsimusi ning selgitab välja abivajaduse. Kõne põhjal otsitakse kindel kriteerium, mille aluseks on meditsiiniline sümptom või sündmus.

Ohuhinnangute süsteem on välja töötatud maailmas laialt kasutusel oleva ja heaks kiidetud kutsetöötluse manuaali põhjal. Projekti ettevalmistamisega on tegeletud 2017. aastast, eeskujuks on olnud Taanis kasutusel olev intervjueerimise metoodika, mis on efektiivsust juba tõestanud. Siiani kasutusel olnud küsimustik pärineb aastast 2008.

37 tüüpjuhtumi seast õige kriteeriumi leidmisel alarmeeritakse kiirabi kohe ja saadetakse välja vajalik abi. Korraga arvestatakse kirjeldatud sümptomeid või probleemi ning traumamehhanisme. Tüüpjuhtumid tähendavad kontrollnimekirja, mis on koostatud elutähtsate funktsioonide kaupa (teadvus, hingamisteed, hingamine, vereringe). Kõige akuutsemad terviserikked on nimekirja eesotsas ja vähemohtlikud selle lõpus.

Need mured, mis ei vaja kiirabi sekkumist suunatakse perearsti infotelefonile 1220 või soovitatakse võimalusel konsulteerida oma perearstiga või juhendatakse helistajat telefonitsi. Abita ei jää keegi. “Esimesed päevad uute ohuhinnangutega on sujunud tõrgeteta. Häirekeskuse päästekorraldajad on nüüdseks nende kasutamist juba kuid harjutanud ja tunnevad end kindlalt. Uusi päästekorraldajaid õpetataksegi aga juba uute ohuhinnangute põhjal välja,” sõnas 112 grupi meditsiiniekspert Pille Saar.

Kiirabi valdkond moodustab 64% sündmustest, mille Häirekeskus registreerib. Seega on tegemist ühe üliolulise partneriga, kelle abistamine saab alguse numbrilt 112. Uute ohuhinnangute kasutusele võtmise initsiatiiv tulebki just kiirabipidajatelt. Eesti Kiirabi Liidu juht Lilian Lääts rõhutas, et eesmärk on anda abi võimalikult kiiresti neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Kiirabiressurssi tuleb kasutada moel, kuidas seda kõige enam vaja on. “Oleme valmis, et nagu iga uue asjaga, läheb ka uute ohuhinnangute sisse töötamisega aega. Pärast esimesi kuid saame vaadata, kas uus süsteem vajab korrigeerimist tulenevalt kohalikest oludest,” sõnas Lääts.

Terviseameti kiirabinõunik Kalev Pahla tänab kõiki koostööpartnereid – kiirabi ja Häirekeskuse eksperte, kes mitme aasta vältel panustasid uue süsteemi valmimisele. „Töö oli väga mahukas ja kohati ka keeruline, aga lõpptulemus on osapoolte ühistööna valminud süsteem, mis võimaldab abivajaduse veelgi kiiremini tuvastada ning kiirabibrigaadi välja saata. Kinnitan, et kiirabibaaside asukohad ja kiirabibrigaadide hulk riigis jäävad samaks. Kõik, kes vältimatu terviseprobleemi tõttu kiirabi vajavad, seda abi ka saavad,“ rääkis Pahla. Terviseamet soovitab veebilehelt terviseamet.ee/kiirabi järele vaadata, millal tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi ja milliste tervisemuredega peaks pöörduma perearsti poole.

Nii nagu kiirabi puhul, muutuvad ka politsei ja pääste kriteeriumid kriteeriumipõhiseks. Enam ei ole pikki jah-ei küsimustikke, abivajaja probleem selgitatakse välja avatud küsimustega. Uute ohuhinnangute kasutuselevõtt tähendab, et sündmuse prioriteedi määramine muutub täpsemaks, kaetakse laiemat sümptomite spektrit ja info reageerijatele on täpsem.

Märksõnad
Tagasi üles