LHV 2021. aasta süsinikuheite jalajälg oli 1447 tonni CO2-ekvivalenti

Pangakvartal Tallinnas, taamal LHV peakorter Foto: Sander Ilvest

Juba kolmandat aastat arvestas LHV Group kokku oma kontoritegevuse CO2-jalajälje. 2021. aastal oli LHV kontoritegevuse mõju kliimale 1447 tonni CO2-ekvivalenti ehk 2,3 tonni töötaja kohta. Selle negatiivse mõju korvab LHV Eesti põllumeeste abiga.

2021. aastal täiendas LHV süsiniku jalajälje arvutuse metoodikat ja kaasas arvestusse mitmeid uusi mõjusid. Selle tulemusena oli LHV jalajälg 2021. aastal 67% suurem kui aasta varem. 2020. aastal oli LHV süsiniku jalajälg 865 tonni CO2-ekvivalenti ja 2019. aastal 1210 tonni. Töötaja kohta kasvas kliimamõju 35%. LHV kontoritegevuse suurim mõju kliimale tulenes energiatarbimisest: soojusenergiast (25%) ja elektrienergiast (5%) ning töötajate liikumisega seotud mõjud (21%).

„LHV-s usume, et selleks, et oma mõjusid parimal viisil juhtida, tuleb neid ka võimalikult täpselt mõõta. Veel ei sisaldu meie jalajälje arvutuses meie äritegevuse, näiteks laenuklientide või investeeringute mõju, kuid oma kontoritegevuse arvestust täiendasime mullu ka kodukontori mõjude lisamisega, teada olevate mõjudega sisseostetud toodetest ja teenustest ning ka põhivara mõjudega, nagu soetatud kontoritehnika. Kuna meil on siht jalajälje arvutust pidevalt täiendada ja detailsemaks muuta, kasvab meie heidete kogus ka tulevatel aastatel,“ kommenteeris LHV ESG-valdkonna juht Ragne Maasel.

„Viimastel aastatel oleme teinud samme oma süsiniku jalajälje vähendamiseks. Nii on meil tänu rohelise energia kasutamisele õnnestunud vähendada elektrikasutuse jalajälge kahe aastaga 79%, isegi kui elektri tarbimine on suurenenud. Tekkinud jäägid ja jäätmed on aastaga vähenenud kolmandiku võrra,“ rääkis Maasel. „2021. aastal alustasime ka oma jalajälje korvamist Eesti iduettevõtte eAgronom vahendusel. Kogu kontoritegevuse tekitatud jalajälje korvame Eesti põllumeeste abil, kes LHV makstava toetuse mõjul rakendavad praktikaid kasvuhoonegaaside paremaks sidumiseks pinnases ja muldade kvaliteedi parandamiseks,“ lisas Maasel.

Oma jälje LHV kliimamõjudele 2021. aastal jättis ka kestev pandeemia. Kuigi ärireise tehti 2020. aastast rohkem, oli nende mõju siiski väiksem kui 2019. aastal. Samuti suurendas koroonaaeg kodukontori kasutamist ja sellega kaasnevaid mõjusid. LHV Groupi töötajate igapäevasest kontorisse sõidust tulenevate emissioonide, samuti ka kodukontori mõjude hindamiseks viidi töötajate seas läbi põhjalik küsitlus.

Süsiniku jalajälje arvutuskäiku hõlmati LHV Groupi Tallinna ja Tartu kontorite tegevus. Tulemustes ei kajastu LHV UK kontoriga seotud emissioonid (tulenevalt andmete kättesaadavuse keerukuse tõttu). Edaspidi on plaanis ka UK tegevuste mõjusid paremini hinnata ja alustada oma portfelli süsinikuheite jalajälje mõõtmisega.

LHV Groupi kasvuhoonegaaside jalajälg on arvutatud järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit „GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard“. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist – süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Jalajälje mõõtmise aitas läbi viia Sustinere.