Logistikasektorit ootab ees digipööre

Küsimus pole enam ammu selles, kas rohepööre on vajalik, vaid millise asimuudi järgi täpne suund paika seada. Foto: Sakala/Shutterstock

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt saatis kooskõlastusele e-veoselehele ülemineku toetuse tingimused ja korra, et logistikasektor saaks digitaliseerida enda igapäevatööd ning säästa paberimajanduse arvelt aega ja raha.

Ligikaudu 99 protsenti Euroopa Liidu piiriülestest kaubavedudest on endiselt seotud paberdokumentidega. Samas näitab Euroopa Komisjoni uuring, et veodokumentide digitaliseerimine aitaks väikestel- ja keskmistel ettevõtetel säästa aastas kuni 60 protsenti halduskuludest.

Minister Andres Suti sõnul ärgitab riik ettevõtjaid oma tegevusi digitaliseerima, et muuta ettevõtluskeskkonda bürokraatiavabamaks, vähendada kulusid ning säästa aega ja loodust. „Aastas toodetakse ligi 400 miljonit veoselehe dokumenti, mille printimiseks kulub ligi miljon puud aastas. Elektrooniline veoseleht on paberlehest ligi 10 korda odavam ja kordades säästlikum meie keskkonnale,“ sõnas Sutt.

Eelnõu kohaselt saavad toetust taotleda nt IT, logistika või muu sektori ettevõtted, kes soovivad välja töötada e-veoselehe andmevahetusteenuse, mis hõlmaks nii andmevahetusplatvormi- kui ka teenusearendust, mida hakatakse hiljem pakkuma transpordi- ja logistikaettevõtjatele. Toetusmeetme maht on 1 miljon eurot, mida rahastatakse EL taaste- ja vastupidavusrahastust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koos naaberriikidega viimastel aastatel teinud läbi mitmed edukad e-veoselehe prototüübi katsetused. Peatselt on valmimas ka Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs, mille järel on võimalik liikuda Eesti NAPi loomise poole. NAPi vahendusel saavad tulevikus Eesti ja teiste riikide riigiasutused ning ettevõtjad mugavalt, turvaliselt ja kiiresti vahetada kõiki vajalikke kaubaveo andmeid.

2025. aasta augustist on kõik Euroopa riikide ametiasutused kohustatud vastu võtma elektroonilisi kaubaveodokumente. „Mujal maailmas pole selles vallas väga kaugele jõutud, mistõttu on Eestil võimalus olla eestvedaja rollis ning luua süsteem, mida saaks tulevikus kasutada kogu Euroopa,“ lisas Sutt.

Loe lisaks siit!