Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on 4. aprilli seisuga registreeritud kokku 1942 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort. Alushariduses on 353 last, põhihariduses 1426, gümnaasiumis 118 ja kutsehariduses 45 õpilast.
Järvmaa haridusasutustesse on üle 80 Ukrainast sõja eest pagenud lapse
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põllu sõnul on tänaseks Ukraina sõjapõgenikke jõudnud kõikide maakondade lasteaedadesse ja koolidesse. „Nendesse piirkondadesse, kuhu jääb Ukrainast pärit õpilasi edaspidi rohkem, on kaalutud ka täiendavate õppekohtade loomist. See ei pea tähendama tingimata uue kooli rajamist, vaid lisanduvaid õppekohti olemasoleva kooli juurde,“ selgitab Põld ning toob näitena Lilleküla Gümnaasiumi, mis käivitab kuni 200 õpilast mahutava filiaali Räägu tänavale.
EHISe andmetel on enim Ukrainast pärit lapsi haridusasutustesse registreeritud Harjumaal (763), Tartumaal (230), Pärnumaal (227) ja Ida-Virumaal (154), kuid lapsi on jõudnud kõigisse piirkondadesse. Kui nädal tagasi oli Saaremaal kirja pandud vaid 9 last, siis praegu on neid seal juba 45. Viljandimaale, kus eelmisel nädalal oli veel 2 last, on nüüdseks registreeritud juba 23 Ukrainast pärit last või noort.
Järvamaa koolidesse ja lasteaedadesse on aprilli alguse seisuga tulnud 88 last ja noort, mida on lähipiirkondadega võrreldes omajagu rohkem. Viljandimaast oli juba juttu, aga ka Jõgeva- (43) ja Raplamaal (58) on noori sõjapõgenikke vähem.
„Hea meel on, et ka Ukraina haridustöötajad on juba koolides ja lasteaedades tööle asunud erinevatel ametikohtadel ning saavad olla Ukraina lastele ja noortele toeks,“ sõnab asekantsler Põld.
Paljud haridusasutused üle Eesti on palganud Ukrainast pärit töötajaid. Ministeeriumi küsitluse andmetel on 47 üldharidus- ja kutsekooli asunud tööle 65 Ukraina sõjapõgenikku. Enamus neist töötab õpetaja või õpetaja abi ametikohal, aga on ka psühholooge, tugiisikuid, õppekoordinaatore ning ka näiteks neid, kes on abiks sööklas või aitavad koolimaja korras hoida.